13.01.2020 Esmaspäev

Eestlased on EL-is reisijate õigustest keskmisest teadlikumad

Reisijate õigusi käsitleva Eurobaromeetri uuringu kohaselt on Euroopa Liidu (EL) kodanikest keskmiselt 43 protsenti teadlikud reisijate õigustest, eestlastest teavad reisijate õiguste kehtimisest aga ligi 61 protsenti. Küsitluses osalesid Euroopa Liidu kodanikud, kes on viimase 12 kuu jooksul reisinud lennuki, pikamaarongi, bussi, laeva või parvlaevaga, et EL-is on kehtestatud reisijate õigused.

Eestist osales uuringus 1011 inimest. Üldiselt on eestlased enamiku uuringus käsitletud näitajate poolest EL-i keskmisest ees, vaid kaebuste esitamise osas ollakse tagasihoidlikumad, teatas Euroopa Komisjon.

Euroopa Liit on ainus piirkond maailmas, kus kodanikud on reisijate õigustega igakülgselt kaitstud. Teadlikkus reisijate õigustest peaks aga olema suurem ning need peaksid olema kergesti mõistetavad ja kasutatavad. Meie eeskirjad peavad pakkuma suuremat õiguskindlust nii reisijatele kui ka kogu tööstusharule, seepärast esitas komisjon ettepaneku ajakohastada lennu- ja rongireisijate üigusi. Nüüd on vaja, et nõukogu ja Euroopa Parlament jõuaksid kiiresti kokkuleppele, et EL-is reisivad inimesed oleksid hästi kaitstud," ütles transpordivolinik Adina Vălean.

Reisijate õigused määratakse kindlaks EL-i tasandil, kuid neid kohaldavad transporditeenuste osutajad ning nende täitmist kontrollivad riiklikud täitevasutused. Kuna riikide tavad on erinevad, võib reisijatel olla raske saada selget ülevaadet sellest, mida teha ja kelle poole pöörduda, eriti kuna nad ületavad sageli EL-i piire.

Kõikidest vastajatest ainult 14 protsenti on konkreetselt teadlikud lennutranspordi, 8 protsenti rongitranspordi, 5 protsenti bussitranspordi ja 3 protsenti laevatranspordiga seotud õigustest. Vastajad, kes on kasutanud vähemalt ühte neist transpordiliikidest, on reisijate õigustest tõenäolisemalt teadlikud, kuid neid on siiski alla poole.

Nende reisijate osakaal, kes tunnevad, et transpordiettevõtjad olid neid nende õigustest enne reisi hästi teavitanud, on transpordiliikide kaupa erinev: 40 protsenti lennureisijatest, 29 protsenti laeva- või parvlaevareisijatest, 26 protsenti rongireisijatest ja 26 protsenti bussireisijatest. Reisi ajal ja pärast reisi saadud teabe puhul on protsendid veelgi madalamad.

Vastajad, kellel esines tõrkeid lennureisi ajal, esitasid kaebuse suurema tõenäosusega kui need, kes kasutasid muid transpordiliike: kaebuse esitas 37 protsenti lennureisijatest, 26 protsenti bussireisijatest, 24 protsenti rongireisijatest ja 18 protsenti laeva- või parvlaevareisijatest.

53 protsendile neist, kes kogesid viimase 12 kuu jooksul lennureiside ajal tõrkeid, pakkus lennuettevõtja abi nagu toit ja joogid, alternatiivne lend, rahaline kompensatsioon, majutus, hüvitus ja muu, olenemata sellest, kas reisija esitas kaebuse või mitte.
Transpordiettevõtjad võtsid heastavaid meetmeid ainult 43 protsendi rongireisijate ning 38 protsendi bussi-, laeva- või parvlaevareisijate puhul.

Uuringu tulemusi kasutatakse kahes käimasolevas seadusandlikus menetluses, milles käsitletakse rongi- ja lennureisijate õigusi, samuti bussi-, laeva- ja parvlaevareisijate ning puudega või piiratud liikumisvõimega lennureisijate õiguste hindamist.

Uuring toimus 19. veebruarist kuni 4. märtsini 2019 ja selle käigus küsitleti 27 973 EL-i kodanikku.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes