"Mööduv kütteperiood algas paljudele suure šokiga, kui saabusid esimesed arved. Ilmselt paljud võtsid ette ka kiired abinõud – paigaldasid efektiivsema küttesüsteemi, võtsid kasutusele kaua niisama seisnud ahjud jne. Paraku paljudel sellised võimalused puudusid ja nad pidid lihtsalt suured arved alla neelama," lausus Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
Kõige rohkem ehk 17 protsenti vastanutest ütles, et valmistuvad kütteperioodiks lihtsalt raha säästes. Kaheksa protsenti plaanib oma maja soojustada, neli protsenti vahetab välja küttesüsteemi ning samuti neli protsenti kavatseb kodumasinaid välja vahetada tõhusamate vastu.
Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen märkis, et kui keegi veel mõtleb, kas tasub mingil moel valmistuda, siis kindlasti väärib see tõsist kaalumist ning võimalusel suuremal määral, kui lihtsalt raha säästmise moel. "Maja täiendav soojustamine, küttesüsteemi vahetamine, efektiivsemate kodumasinate kasutamine – kõik need on asjad, mis annavad ju pikema finantsilise efekti. Ehk te lõikate sellest kasu kõikide tulevate aastate jooksul. See pole lihtsalt investeering järgmiseks küttehooajaks vaid ka kõikide järgnevate jaoks," selgitas Hakiainen.
Balti naabritega võrreldes kavandavad Eesti inimesed vähem ette valmistuda. Kui Eestis on selliseid inimesi 32 protsenti, siis Lätis 44 ning Leedus 42 protsenti. Eelkõige on naabrite juures rohkem neid, kes kavandavad lihtsalt kütteperioodiks raha säästa – Eestis 17 protsenti, Lätis 27 protsenti ja Leedus 21 protsenti.
Küsitlusest ilmnes ka, et Eesti inimestel tundub olema kõige vähem raskusi oma küttearvete maksmisega. Kui Eestis vastas 28 protsenti, et neile ei ole küttearved probleemiks, siis Lätis oli sarnaselt vastajaid 15 protsenti ning Leedus kõigest seitse protsenti.
