23.05.2025 Reede

Suvi säästurežiimil: kulutusi piirab üle poole elanikkonnast

Ligi 60 protsenti Eesti elanikest peavad sel suvel rahakoti rauad koomale tõmbama – enim tunnevad survet 30–39-aastased, selgub LHV tellitud uuringust.
Suurimat rahalist survet tunnevad 30–39-aastased, kellest koguni 69 protsenti peab sel suvel kulutusi oluliselt piirama.
Suurimat rahalist survet tunnevad 30–39-aastased, kellest koguni 69 protsenti peab sel suvel kulutusi oluliselt piirama. Foto: RUP

Uuringu tulemused peegeldavad LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni sõnul selgelt elukaare erinevaid etappe ja nendega kaasnevaid kohustusi. „On ilmne, et 30–39-aastaste vanuserühmal on käsil aktiivne pereloomise periood – tasuda tuleb kodulaenu ning katta mitmesugused leibkonnaga seotud finantskohustused. See toob kaasa suuremad kulutused ning nõuab säästlikumat suhtumist rahaasjadesse,“ märkis Janson.

Säästmisharjumus aitab ebakindlusega paremini toime tulla

Janson tõdes, et kui tavapäraselt kulub suvel reisimisele ja meelelahutusele märkimisväärne summa, siis eriti lastega perede jaoks on need väga kulukad tegevused, mis võetakse praeguses majandusolukorras kindlasti luubi alla.

Kui suurimat rahalist survet tunnevad 30–39-aastased, kellest koguni 69 protsenti peab sel suvel kulutusi oluliselt piirama, siis kõige väiksem on piirajate osakaal noorimate ja vanemate seas – vanuserühmades 18–29 ning 60–74. Nendest peab kulutusi piirama vastavalt 51 ja 54 protsenti vastanutest.

„Noortel, kes elavad veel vanematega ja alles astuvad esimesi samme iseseisva elu suunas, on üldjuhul väiksemad rahalised kohustused. Eakamatel on seevastu sageli madal laenukoormus, lapsed on kodust lahkunud ning neil on juba välja kujunenud kindlad tarbimisharjumused ja harjumus kulutusi planeerida,“ selgitas Janson.

Ta tõi välja, et kulutuste piiramise valguses tasub mõelda ka säästmisharjumuse kujundamisele. Nimelt pakub teadmine rahalise tagala olemasolust südamerahu ja toetab paindlikkust, sest paraku pole kõik väljaminekud elus prognoositavad.

Meelerahufond aitab hoida kindlustunnet

Jansoni sõnul tasub alustada meelerahufondi loomisest, mis võimaldaks vajadusel katta vähemalt kolme kuu kulud. Selleks on mõistlik kasutada kogumiskontot, kus säästud teenivad ka väikest intressi.

„Kui see puhver on loodud, tasub edasi mõelda, kuidas kaitsta oma raha inflatsiooni mõju eest. Investeerimine on kaugemas perspektiivis ainus võimalus oma vara kasvatada – ja tänapäeval on selleks palju erineva riskitasemega võimalusi. Üks populaarsemaid on raha paigutamine indeksifondidesse,“ selgitas Janson. Ta rõhutas, et investeerimist tasub kogemuste saamiseks alustada väikeste summadega.

„Oluline on kujundada säästmisharjumus – see aitab motiveerituna püsida nii turu tõusude kui ka languste ajal. Just järjepidevus on see, mis viib sihile,“ märkis Janson.

Samuti on nutikas muuta säästmine võimalikult automaatseks – heaks näiteks on kolmas pensionisammas, mis aitab kasvatada majanduslikku turvatunnet väärikaks vanaduspõlveks. Lisaks tagastab riik sinna tehtud sissemaksetelt tulumaksu, mis muudab kogumise veelgi soodsamaks.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255