TRK 1140x140 ee gif
10.09.2019 Teisipäev

Üle piiri liikuv tööjõud – õiged küsimused

Einar Rosin, maksunõustaja, KPMG Baltics
Einar Rosin, maksunõustaja, KPMG Baltics erakogu
Pädev raamatupidaja  peaks olema  teadlik võimalikest probleemidest, mis võivad kaasneda töötajate piiriülese liikumisega, ning toetada juhtkonda nende õigeaegse tõstatamisega.

Ettevõtte töötajate liikumine kas lühemaks või pikemaks ajaks Eestist mõnda välisriiki või vastupidi, välismaalaste Eestisse tööle tulek ei ole enam ammu haruldane. Kiirelt arenevad Eesti iduettevõtted ei looda juba ammu pelgalt kohalikule tööjõule, vaid värbavad töötajaid kogu maailmast. Sama trendi on näha ka muudes sektorites, näiteks ehituses. Ühtlasi liiguvad Eestist pärit töötajad üha sagedamini välismaale – kas siis kogemuste hankimiseks või enda oskusteabe paremaks rakendamiseks. Harvad ei ole ka olukorrad, kus Eesti ettevõtete heaks töötavad inimesed viibivadki alaliselt välismaal ning käivad Eestis üksnes olulisematel koosolekutel, kui sedagi.

Erinevad osapooled – erinevad huvid

Töötajate ühest riigist teise siirdumise korral on tavaliselt vähemalt neli asjast huvitatud osapoolt:

  • töötaja,
  • tööandja,
  • töötaja koduriik,
  • töötaja sihtriik.

Riikide huvid piirduvad enamasti sisserände kontrolli, tööõiguse ja maksustamisega. Euroopa Liidus kehtib tööjõu vaba liikumine, aga mujal maailmas see nii ei ole ning enamasti on välismaalasel konkreetses riigis viibimiseks ja töötamiseks vaja erinevaid lube. Ka Eestis on kolmandatest riikidest pärit tööjõu palkamine küllaltki keeruline protsess ning töötamist lubava elamisloa saamiseks tuleb üldjuhul täita üsna rangeid nõudmisi.

Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste värskest numbrist (nr 5, 2019). Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised, saate seda teha siit.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes