Ühiskond

Esmakordselt läbi viidud Eesti personalijuhtimise aastauuringust selgus, et Eesti tööjõuvaldkond on triivimas tugeva kriisi poole, kui kiireid muudatusi lähiajal ei tehta.

LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul peab Eesti oma senise elujärje hoidmiseks muutma tööjõulisest elanikkonnast suure osa majanduslikult aktiivsemaks.

“Demograafide lähiaastate rahvastikuprognoos on karm, aga objektiivne. Tööealiste inimeste (20-64) hulk väheneb järgmise viie aastaga 31000 inimese võrra. Langus on järsk vaatamata positiivsele sisserändele, sest tööturule saabuvad vanusrühmad on viiendiku võrra väiksemad kui pensioniikka minejaid. Seega peame juba täna arvestama olukorraga, kus Eesti niigi pisikesest ja pinges tööjõuturult kaob mõne aastaga rohkem inimesi, kui elab Saaremaal,” nendib arvamusloos Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Eestis puudub vajadus suureks tööjõu sisserändeks, kuid probleeme tekitavad lõimumine ja keeleõpe, selgub uuringu tulemustest.

Töötukassa hinnangul tekib sel aastal suurim tööjõu ülejääk reisikonsultantidest ja reisibüroode ametnikest ning suurim tööjõu puudujääk tarkvara arendajate, audioloogide ja logopeedide erialal.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!