Personalijuhtimise uuring: Eesti tööjõuvaldkond on sisenemas kriisi
Esmakordselt läbi viidud Eesti personalijuhtimise aastauuringust selgus, et Eesti tööjõuvaldkond on triivimas tugeva kriisi poole, kui kiireid muudatusi lähiajal ei tehta.
Vitsur: tööjõus osalemise määra tuleb oluliselt tõsta
LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul peab Eesti oma senise elujärje hoidmiseks muutma tööjõulisest elanikkonnast suure osa majanduslikult aktiivsemaks.
Tööjõu puudusest on saanud Eesti suurim arengupidur
“Demograafide lähiaastate rahvastikuprognoos on karm, aga objektiivne. Tööealiste inimeste (20-64) hulk väheneb järgmise viie aastaga 31000 inimese võrra. Langus on järsk vaatamata positiivsele sisserändele, sest tööturule saabuvad vanusrühmad on viiendiku võrra väiksemad kui pensioniikka minejaid. Seega peame juba täna arvestama olukorraga, kus Eesti niigi pisikesest ja pinges tööjõuturult kaob mõne aastaga rohkem inimesi, kui elab Saaremaal,” nendib arvamusloos Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Eestis pole vaja suuremat tööjõu sisserännet
Eestis puudub vajadus suureks tööjõu sisserändeks, kuid probleeme tekitavad lõimumine ja keeleõpe, selgub uuringu tulemustest.
Tööjõu ülejääk tekib ka raamatupidajate seas
Töötukassa hinnangul tekib sel aastal suurim tööjõu ülejääk reisikonsultantidest ja reisibüroode ametnikest ning suurim tööjõu puudujääk tarkvara arendajate, audioloogide ja logopeedide erialal.
