Jõustuva korrakaitseseaduse kohaselt on riikliku järelevalve üldmeetmeteks avalikkuse või isikute teavitamine ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest, ohukahtluse korral riikliku järelevalve teostamine, ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine ning ohu tõrjumine või korrarikkumiste kõrvaldamine korrakaitseorgani poolt.
Tööinspektorile on uue seaduse kohaselt ja lähtudes TTOS-ist järelevalve teostamisel rakendamiseks ette nähtud järgmised erimeetmed:
- küsitlemine ja dokumentide nõudmine (KorS § 30);
- kutse saatmine ja sundtoomine (KorS § 31);
- isikusamasuse tuvastamine (KorS § 32);
- vallasasja läbivaatus (KorS § 49);
- valdusesse sisenemine (KorS § 50) ja
- valduse läbivaatus (KorS § 51).
Oluline muudatus on seoses tööinspektori ettekirjutuse vaidlustamisega. Alates 1. juulist ei esitata enam vaiet kohaliku inspektsiooni juhatajale vaid Tööinspektsiooni peadirektorile, kui haldusorgani juhile. Kui senikehtinud TTOS nägi ette, et vaie ettekirjutusele tuleb esitada 10 kalendripäeva jooksul, siis alates 01. juulist tuleb lähtuda haldusmenetluse seadusest, mis näeb ette, et isikul on õigus esitada vaie tööinspektori ettekirjutusele või otsusel 30 kalendripäeva jooksul.
Lisaks eeltoodule jõustub 1. juulist uus meretöö seadus. Seni reguleeris laevapereliikme töötingimusi mereteenistuse seadus ja tööinspektor teostas järelevalvet sellest seadusest lähtudes. Edaspidi kontrollitakse töötamist Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval meretöö seaduses sätestatud erisusi arvestades.
