04.11.2020 Kolmapäev

Tööandjate seisukoht kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule

Eesti Tööandjate Keskliit esitas 3. oktoobril sotsiaalminister Tanel Kiigele omapoolsed ettepanekud  kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.

Plaanitavad muudatused on tööandjatele olulised, et viia kollektiivlepingute laiendamise tingimused kooskõlla põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadusega.
Plaanitavad muudatused on tööandjatele olulised, et viia kollektiivlepingute laiendamise tingimused kooskõlla põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadusega. Foto: pixabay

Plaanitavad muudatused on tööandjatele olulised, et viia kollektiivlepingute laiendamise tingimused kooskõlla põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadusega. Sama küsimuse lahendamiseks on Tööandjate Keskliit varasemalt (25.01.2018) sõlminud Eesti Ametiühingute Keskliiduga kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkuleppe.

Eesti Tööandjate Keskliidu kommentaarid eelnõule:

  • Laiendamiskokkulepet sõlmiva tööandjate ühingu või tööandjate liidu liikmed peavad olema tööandjaks vähemalt 50% vastava tegevusala töötajatele. Seda toetavad ka erialaliidud. Esindus alla nimetatud kriteeriumi (20%) ei kaitse piisavalt ettevõtlusvabadust, sest annab õiguse sõlmida kokkuleppeid väiksema grupi töötajate ja tööandjate huvidest lähtuvalt ning jätab arvestamata enamuse arvamuse.
  • Peame vajalikuks esinduslikkuse kriteeriumi kehtestamist ka ametiühingutele. Mõistame, et ametiühingute madala liikmelisuse tõttu on see keeruline, kuid vastasel juhul võivad näiteks 1% tegevusvaldkonna töötajatest leppida tööandjatega kokku tingimustes, mis ei ole enamuse huvides. 
  • Pooldame põhimõtet, et kollektiivlepingute laiendamiseks kindlal tegevusalal saavad kokku leppida vaid konkreetse tegevusalaga seotud pooled ning nendes tegevusvaldkondades, kus on keeruline esinduslikkuse nõudeid täita. Sellistes olukordades on võimalik pöörduda keskliitude poole, kellega koos teema detailselt läbi arutatakse (sh kaalutakse kokkuleppe sõlmimise vajalikkust).
  • Eelnõu §1 lõike 4  ja seletuskirja kohaselt lähtutakse töötajate arvu kindlakstegemisel kokkuleppe sõlmimisele eelneva kolme kuu keskmisest töötajate arvust Maksu- ja Tolliameti andmetel. Tegevusala tööandjate ja töötajate arvu leidmisel lähtutakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK 2008). Samas ei pruugi EMTAK tegevusalad täpselt vastata erialaliitudesse kuuluvate ettevõtjate tegevusaladega. Näiteks võib erialaliit on laiema liikmeskonnaga kui EMTAK tegevusala või on liikmeskonna tegevusala hoopis kitsam kui üks EMTAK tegevusala. Seeõttu vajab meetod täiendavat arutelu.
  • Eelnõu §-ga 2 täiendatakse AÜS §-i 211 uue lõikega, mille kohaselt kui usaldusisikuid on rohkem, on tööandjal kohustus võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses. Usaldusisikud lepivad neile ülesannete täitmiseks tagatud aja kasutamise korra kokku omavahel. Sarnaselt  täiendatakse Eelnõu §-ga 4 TUIS § 13 uue lõikega, mis sätestab tööandjale sama kohustuse töötajate valitud usaldusisikute (kes ei ole ametiühingu usaldusisik) suhtes. Peame mõistlikuks, kui tööandjal on kohustus nii ametiühingute usalduslikutele kui töötajate valitud usaldusisikutele, võimaldada tööajast usaldusisiku ülesandeid täita kokku kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes