16.05.2024 Neljapäev

Tööandjad ei toeta töötutoetuste reformi plaanitud kujul

Tööandjate Keskliit peab vajalikuks töötutoetuste süsteemi parandamist, kuid praegu plaanitud kujul reformi mitmel põhjusel ei toeta.

Kui praegune töötutoetuse suurus on seotud elatusmiinimumiga, ehk elamiseks vajalike toodete ja teenuste hindadega, siis alampalk on juba seotud keskmise palgaga.
Kui praegune töötutoetuse suurus on seotud elatusmiinimumiga, ehk elamiseks vajalike toodete ja teenuste hindadega, siis alampalk on juba seotud keskmise palgaga. Foto: pixabay

“Oleme nõus, et süsteem on hetkel üsna keeruline ega toeta hõives osalemist ja seda oleks kindlasti võimalik muuta efektiivsemaks,” kirjutas Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamise vastuses.

Tööandjate hinnangul on eelnõu üks tugevusi see, et pärast ühe hüvitise perioodi lõppu ei saa teist hüvitist edasi. Samuti sellega, et hüvitisele peaks olema õigus vaid neil inimestel, kes on maksnud kindlustusmakseid.

Küsitav on aga omal soovil lahkunud töötajal peaks alati olema hüvitisele õigus või võiks see olla õigustatud vaid mõjuvatel põhjustel (terviseseisund, hoolduskohustus vms). “Kui baasmääras hüvitise saamine muutub majanduslikult atraktiivseks ja taotlemine väga lihtsaks, võib sellega kaasneda töötukassale prognoositust oluliselt suurem kulude kasv ja surve maksemäärade tõstmiseks. Samuti soodustab see süsteemi kuritarvitusi ja muudab inimesed tööotsingutel passiivsemaks,” selgitas Aas.

Töötutoetuse saaja peab olema motiveeritud tööle minema

Ka baasmääras hüvitise puhul peavad säilima aktiivsusnõuded, et tagada maksumaksja raha kasutuse efektiivsus. “Võimalik, et aktiivsusnõudeid peaks ajakohastama selleks, et hüvitis ei toetaks liiga kergekäelist töölt lahkumist või uutest tööpakkumistest loobumist,” märkis Aas. Samuti tuleb kriitiliselt üle vaadata need kuritarvitamise riskiga olukorrad, kus samaaegselt on võimalik saada mitut erinevat hüvitist tervisekassa ja töötukassa vahenditest.

Kõige suurem probleem eelnõu juures on asjaolu, et kohustus hüvitist maksta läheks töötukassale üle ilma vastava riigipoolse rahastuseta. Praeguse olukorraga võrreldestTöötukassa kulud kasvaksid ja perspektiivis ei piisa nende katmiseks ka reservidest. Nagu oleme ka varem öelnud, me ei toeta reformi kujul, millega otseselt või kaudselt kaasneks surve töötuskindlustushüvitise maksemäära tõstmiseks, selgitas Aas. Antud juhul on tööandjad ja mitmed töötukassa nõukogu liikmed arvamusel, et eelnõuga see surve tekiks.

Maksutõus majanduslanguses olgu välistatud

Tööandjad on nõus kaaluma selliseid ettepanekuid, mispuhul uue baasmääras hüvitise kuludeks tuleb kate riigieelarvest või osaliselt töötukassa pakutavate muude teenuste arvelt.

Maksemäära tõstmine on välistatud ajal, kui majandus on kolmandat aasta languses ja nii tööandjad kui töövõtjad peavad juba kohanema mitme täiendava maksutõusuga, rõhutas Aas.

Teine muudatus, millega tööandjad eelnõus ei nõustu, on baasmääras töötuskindlushüvitise määra sidumine alampalgaga. Kui praegune töötutoetuse suurus on seotud elatusmiinimumiga, ehk elamiseks vajalike toodete ja teenuste hindadega, siis alampalk on juba seotud keskmise palgaga, mis lähiajaloos on tõusnud oluliselt kiiremas tempos kui hinnad ja tootlikkus.

“Seega on üsna tõenäoline, et baasmääras töötuskindlustushüvitise kulud tõuseksid võrreldes praeguse süsteemiga edaspidi veelgi kiiremas tempos. Nii tööandjad kui ametiühingud on olnud ühisel seisukohal, et riik ei peaks meelevaldselt alampalgaga siduma muid hüvitisi ja tasusid,” rõhutas Aas. Ka praegune riigieelarve defitsiidi suurenemine on suuresti tingitud automaatselt indekseeritud kulude kontrollimatust kasvust ja neid vigu ei tohiks korrata.

banner right tookuulutus
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255