Valitsuse otsusel saavad energiakriisis väike- ja mikroettevõtjad eratarbijatega sarnastel alustel universaalteenuse hinnaga elektrit osta. Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete hinnangul on see keskmiste ja suurte ettevõtete suhtes ebaõiglane ning majanduslikult ebaloogiline.
Riigi toetused energiakriisis ettevõtetele peaksid olema kõigile võrdsed või täpselt sihitud ning vajaduspõhised. Praegune lahendus ei paista olevat kumbagi,
ütles keskliidu tegevjuht pressiteates.
Keskliit toob välja, et praeguse plaani kohaselt jääks toetuseta riigi majanduse seisukohast võtmetähtsusega ettevõtted ehk Eesti kõige suuremate energiakuludega ettevõtted, Eesti kõige suuremad tööandjad, Eesti kõige suuremad eksportöörid ja Eesti kõige suuremad maksumaksjad. "Nendes ettevõtetes töötab peaaegu pool Eesti erasektori töötajatest ja kes maksid poole riigi maksutulust. Lisaks sõltub suuremate ettevõtete käekäigust ka tuhandete väike-ettevõtete toimetulek," rõhutas Aas.
Ühtlasi saadab riik Aasa hinnangul sõnumi välisinvestoritele, et suuri tööjõu- ja energiamahukaid investeeringuid pole siia mõtet tuua. "Samal ajal teame, et meie lähimad naabrid ja konkurendid Skandinaavias ning Kesk-Euroopas toetavad oma ettevõtteid. Kui Eesti seda ei tee, on meie ettevõtted rahvusvahelisest konkurentsist väljas. See tähendab koondamisi, samuti väiksemat majanduskasvu ja maksutulu. Eesti suuremad tööandjad ootavad seega valitsuselt ettevõtete võrdset kohtlemist ja sellise lahenduse otsimist, mis toetaks meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet," ütles keskliidu juht.
Samuti ootavad tööandjad Aasa sõnul valitsuselt pikaajalist plaani, kuidas soodustatakse uute tootmisvõimsuste rajamist, mis tagaks tarbijatele mõistliku hinnaga energia aastaringselt. "Nii Eesti siseriiklikud võrguühendused kui ülekandevõimsused naaberturgudega peavad kiirelt paranema, aga Eestil peab olema ka endal võimekus vajalikul määral energiat toota. Samuti vajavad kiiret ülevaatamist börsireeglid ja üldine turukorraldus," märkis Aas.
