"Esiteks teatas arstide liit, et haiglate liit rikub kehtivat kollektiivlepingut. Selle järgi pidanuksid arstid ja haiglad kokku leppima eriarstiabi personalistandardites, lihtsustatult öeldes selles, kui paljude patsientidega võiks arst tööaja jooksul tegeleda," kirjutas Eesti Päevaleht neljapäeval.
Teiseks takerdus pea kuu aja eest 2017.–2018. aasta tervishoiu kollektiivlepingu kirjapanek, kuna pooled ei saa kokkuleppele, mis ulatuses tõusevad tervishoiutöötajate palgad, märgib leht. Kui arstide ja õdede liidud ning tervishoiutöötajate kutseliit esitasid läinud aasta lõpuks oma nägemuse uuest kollektiivlepingust, siis see nägi tulevaks aastaks ette eriarsti tunnitasu tõusu vähemalt 12 euroni, arstidel 11, õdedel 6,45 ja hooldajatel 3,90 euroni. 2018. aastal aga oleksid tunnitasud vastavalt 14, 12, 7,20 ja 4,30 eurot.
Haiglate liidu hinnangul ei saa nad aga võtta kohustusi, mida riigieelarve ei võimalda. Seetõttu on nende pakkumine kõigest 0,3 eurot palgatõusu kummalgi aastal. See tõstaks arstide praeguse kümneeurose alamtunnipalga tuleval aastal 10,3 ja 2018. aastal 10,6 euro peale.
Tervishoiutöötajate ametiliidud soovisid ka seda, et lepingus oleks kirjas öösel ja nädalavahetusel töötamise lisatasu, vastavalt 1,5-kordne ja 1,3-kordne tunnipalk, maksimaalne vastuvõtuaeg, arstidele koolituse võimaldamine, kuid neid soove ei tahtnud haiglate liit üldse arvestada.
„Haiglate liit ei saa kollektiivlepingu allkirjastamisega võtta suuremaid kohustusi, kui võimaldavad haigekassa ja riigieelarve,” märkis liidu juht Urmas Sule Eesti Päevalehele.
"Tervishoius on kahjuks taas töötüli, mille peapõhjus on riigijuhtide poliitilise tahte puudumine tervishoiu rahastamist suurendada. Arstide, õdede ja hooldajate töötingimused on meie rikkis tervishoiusüsteemi üks osa, mis mõjutab nii arstiabi kättesaadavust kui ka kvaliteeti. Haiglajuhid ja riiklik lepitaja on ka seda meelt, et patsiendid peavad leppima sellega, mida valitsuse Exceli-tabelid võimaldavad, aga tervishoiutöötajad soovivad neile paremat," ütles lehele arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Konflikti lahendamine on jõudnud riikliku lepitaja kätte, kuid lehe hinnangul peitub siiski peamine konflikt riigieelarves paika pandud rahastuses, mida arstid ja haiglad oma läbirääkimistega muuta ei saa. "Arstid-õed nõuavad tööandjate kaudu tervishoiusüsteemi suuremaid muudatusi, kuid teavad väga hästi, et asi läheb üle nende pea. Tervise- ja tööminister Ossinovski saatis pooltele aasta alguses meeldetuletuse, et läbirääkijate laua taga saavad olla töötajad ja tööandjad, mitte ministeerium. Tööandjad aga – nagu eestpoolt lugeda võis – rõhuvad oma sõltuvusele haigekassast," viitab Eesti Päevaleht.
