Rakenduse uuendamisel lähtuti selle algsest põhimõttest, et võrdsete võimaluste tagamine on ühiskonna kohustus ja ühine huvi. Usaldusväärsete andmete kasutamine, näiteks palgaläbirääkimistel, aitab vähendada ebavõrdsust ühiskonnas tervikuna. Lisaks on tööandjate teadlikkuse kasv oluliseks aspektiks võitluses palgalõhega ja praegustel otsustel on mõju tulevikule, kaasa arvatud pensionile, teatas statistikaamet.
Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu toob välja, et uuendusega lisandus palgarakendusse hulk ametirühmi.
Uute ametirühmade palkasid saab vaadata Eestis üldiselt ja ka maakondade lõikes. Sagedamini levinud ametite palgastatistika on olemas rohkemate maakondade kohta. Vähemlevinud ametite puhul võib juhtuda, et palgastatistikat kuvatakse rakenduses vaid suuremate maakondade lõikes,
selgitas ta.
Erinevusi palgarakenduse eelmise versiooniga on Rootalu sõnul ka ametirühmade määratlemises. Uuenenud rakendus lähtub seejuures rangelt ametite klassifikaatorist. "Näiteks saab rakendusest teada, milline on minu töötasu teiste sama ametit pidavate inimestega võrreldes. Seda nii samast kui ka vastassoost inimeste puhul. Seega saab iga naine selge pildi, kas tema palk on meeste omaga konkurentsivõimeline," lisas ta.
Täiesti uue ja ühe kõige olulisema komponendina lisanduski rakendusse naiste ning meeste töötasude võrdlus maakondade ja ametialade lõikes. Rakendusest saab endiselt leida mediaantöötasude info, lisandus aga Eesti kaart, kus näidatakse keskmist töötasu maakonniti ning ametialade kaupa.
Palgarakendust arendati edasi koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja sotsiaalkindlustusametiga. Koostöö tulemusena valmis ka palgaprognoos, mille abil saab hinnata tõenäosust, et vastaval ametialal asendavad tulevikus inimesi masinad või robotid. Samuti on välja toodud, kui suur on ametialal üle 55-aastaste töötajate osakaal. See näitaja võimaldab hinnata, kas lähiaastatel on vastaval ametialal oodata tööjõupuudust.
Viimase täiendusena on rakendusest nüüd leitav pensioniprognoos, kus lihtsustatud kujul arvutatakse meestele ja naistele teoreetiline keskmine pension. Prognoosi eesmärk on näidata, et erinevus meeste ja naiste palkades jääb pensioniea saabudes ka erinevuseks pensionides.
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta ütleb, et teadlikkus on eri uuringute põhjal osutunud heaks abiks soolise palgalõhe vähendajaks. "Oleme koos meeste ja naistega palgarakendust proovinud nii linnas kui ka maal, nii kooliõpilaste kui ka tööandjatega ning tulemuseks on üllatus, et kas tõesti on vahe nii suur või rõõm, kui ühel või teisel erialal on töötasu erinevus väike ehk normaalne. Inimestele läheb palgaõiglus väga korda ja see töövahend aitab sama töö puhul õiglasemaid tulemusi saavutada,"märkis Pakosta.
Mitme asutuse koostöös toimunud palgarakenduse uuendamist toetati Euroopa Liidu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist. Arendus tugineb teadusuuringutele ja on lisaks eesti keelele kasutatav ka vene ning inglise keeles, et jõuda paremini kõigi Eesti tööturul tegutsevate inimesteni.
