Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal naiste brutotunnitasu ligi 18 protsenti väiksem kui meestel. Seejuures kasvas sooline palgalõhe 2022. aastal ligi kolme protsendipunkti võrra.
"Soolise palgalõhe taga on mitme põhjuse keerukas koosmõju. Suur palgalõhe võib tuleneda sellest, et naised töötavad sagedamini madala palgaga sektorites või paljud naised on ametis osalise tööajaga. 2022. aasta statistika näitab, et Euroopa Liidus (EL) töötab osalise tööajaga 28 protsenti naistest ja 8 protsenti meestest. Hoolimata sellest, et EL-is on rohkem naisi, kes kõrghariduse omandavad, on kõrgharidusega naised tööturul vähem esindatud kui mehed," nentis Messimas.
Messimase sõnul on naiste teadlikkus ja huvi pensioni kogumise vastu suur ning täiendavalt kogutakse pensioniks regulaarselt, kuid just naised tunnevad end tuleviku suhtes ebakindlamalt.
Eesti naine hakkab sageli pensionikogumisele mõtlema siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud või olukorras, kus pensioniiga on juba ukse taga. Nii ongi reaalsus see, et naiste kindlustatus pensionieas on meestega võrreldes tunduvalt madalam,
selgitas ta.
SEB mullune investeerimisuuring näitas, et kõigis kolmes Balti riigis on mehed aktiivsemad investeerijad kui naised ning nende investeerimisportfell on mitmekesisem ehk sinna kuulub rohkem erinevaid varaklasse. "Kui mehed on Eestis valmis suuremaid riske võtma, siis järjekindel kogumine on just naiste tugevam külg. Keskmine naisinvestor on ettevaatlikum ning investeerib aktsiaportfelli asemel pigem kolmandasse sambasse," tõi Messimas välja.
