2014. aastal teenisid naised tunnis keskmiselt 1,5 eurot vähem kui mehed. Ligikaudu 50 senti palgaerinevusest tulenes sellest, et mehed töötasid kõrgemalt tasustatud ametites ja ligikaudu ühe euro suurune erinevus tulenes sellest, et mehed teenisid samadel ametialadel naistest enam, kirjutab Oja.
Palgalõhe võiks Oja sõnul olla väiksem, kui leevendada turu toimimist takistavaid probleeme. Kui näiteks lastehoiuvõimalused oleksid paremad, ei peaks emad nii pikalt kodus olema. "Naiste ja meeste palgaerinevusel võib olla mitmesuguseid põhjuseid ning need ei pruugi olla seotud diskrimineerimisega," märgib Oja.
Palgalõhe võib tema sõnul osutada ka turu toimimist piiravatele tavadele ja seadustele, mis ei lase palkadel ühtlustada. "Kui turg ei toimi, pole turul kujunev tasakaaluseisund parim võimalikest. Turutakistuste leevendamisel suureneks majanduse maht ning paraneksid nii naiste kui ka meeste sissetulekud," kirjutab ökonomist.
"Nendele, kes usuvad, et sarnasel töökohal makstava palga erinevus tuleneb pelgalt diskrimineerimisest, võib vastukaaluks nentida, et selline tegevus oleks tööandjale kallis. Kui keegi soovib palgata meest ainult selle pärast, et tegemist on mehega, siis peab ta maksma selle eest kulu, milleks on palgalõhe. Soolise diskrimineerimise hind tööandjale on keskmiselt 3000 eurot aastas, sest just nii palju erinevad makse arvesse võttes mehe ja naise tööjõukulu samal ametialal,"kirjutab ta.
Kuigi sooline palgalõhe on Eestis suur, on mõned võrdõiguslikkuse näitajad Oja sõnul Eestis päris head. Eurostati hiljuti avaldatud andmete järgi on Eestis vähemalt 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste, välja arvatud põllumajanduses ja avalikus halduses, juhtidest 42 protsenti naised – see on üks Euroopa kõrgemaid näitajaid.
Palgalõhe hinangute leidmiseks on kasutatud 2014. aasta töötasu struktuuriuuringu andmeid.
