„Palgakasvu pidurdumist võis näha nii avalikus kui ka erasektoris. Statistikaameti tööjõu-uuringu küsitlusandmete põhjal kasvas töötus esimeses kvartalis järsult, ulatudes 8,6 protsendini,“ tõi Soosaar pressiteates välja.
Aeglasem palgakasv ja suurenenud töötus
Ökonomisti sõnul tuleb arvestada, et möödunud aasta viimases kvartalis kiirendasid palgakasvu mõnevõrra ka ühekordsed tegurid, näiteks tulumaksumäära tõus, mis pani osa eraettevõtteid palga-, preemia- ja puhkusemakseid varasemaks tooma, et maksta madalamat maksu. Esimeses kvartalis see mõju taandus ja jaanuarikuu palgad võisid teatud puhkudel ka ettemaksete tõttu väiksemad olla.
„Palgakasv aeglustus esimeses kvartalis ka avalikus sektoris, kus me näeme selle trendi jätkumist ka eelseisvatel kvartalitel, kui mõju avaldavad tagasihoidlikud palgakokkulepped hariduses ja tervishoius,“ ütles Soosaar.
„Aeglasem palgakasv aasta alguses on ootuspärane, sest majanduskeskkond on endiselt nõrk ning tööturul keskmisest rohkem vaba tööjõudu,“ selgitas Soosaar.
Töötuse suurenemine esimeses kvartalis oli ökonomisti sõnul mõnevõrra ootamatu, kuna see ületas isegi koroonapandeemia aegset taset. „Viimati oli töötus sedavõrd suur 2013. aastal, kui Eesti tööturg veel taastus suurest finantskriisist. Suurema töötuse põhjuseks oli hõive kahanemine. Ka maksu- ja tolliameti registriandmetel väheneb palgasaajate arv endiselt,“ ütles Soosaar.
„Kui varem on tööjõu-uuring näidanud hõivest pigem positiivsemat pilti kui registrid, siis seekord oli vastupidi: erinevalt küsitlustulemustest on registriandmete põhjal palgasaajate arvu kahanemine pigem pidurdumas, välja arvatud erandlik jaanuarikuu, mida mõjutas maksumuudatus. Juba pikemat aega kahaneb registreeritud töötute arv,“ lausus Soosaar.
Samas tuleb tema sõnul arvestada, et Eestis ei ole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta ja motivatsioon seda teha võib kahaneda, kui õigus töötushüvitistele on lõppenud. Seetõttu võib registreeritud töötuse määr anda tööturu olukorrast veidi parema mulje.
„Ettevaates võib majanduse taastumise mõjul oodata hõive languse pidurdumist ja tööjõu tootlikkuse paranemist,“ märkis Soosaar.
„Selle aasta esimene kvartal on juba toonud positiivseid uudiseid mitmest majandussektorist, näiteks väliskaubandus, tööstus, jaekaubandus ja ehitus. Prognoosi järgi jätkab Eesti majandus kasvukursil hoolimata kaubandussõjast põhjustatud tagasilöökidest,“ võttis Soosaar kokku.
