TRK 1140x140 ee gif
15.07.2019 Esmaspäev

Mis põhjustab õnnetusi redelite kasutamisel

Mis põhjustab õnnetusi redelite kasutamisel
Mis põhjustab õnnetusi redelite kasutamisel pixabay
Redelite kasutamisel toimunud õnnetuste põhjuseid võib jagada viieks – redeli stabiilsuse kadu, eksimused redeli käsitlemisel, kasutaja libisemine, redeli purunemine ning ohud elektrist. 
Redeli stabiilsusele mõjuvad mitmed tegurid. Redeli stabiilsus kaob, kui selle alaots libiseb seinast eemale või toimub külgsuunas libisemine. Redeli libisemine külgsuunas võib toimuda, kui redeli ülemise otsa haardumine vastu toetuspinda on vähene. Näiteks redeli toetamisel vastu katuseäärset vihmaveerenni. Sarnase libisemise võib põhjustada ka üleküünitamine püüdes ulatuda redeli külgpostidest eemale. Üldjuhul on redeli küljepostide alaotsa kinnitatud kas jalad, mis takistavad redeli libisemist või stabilisaator, mis takistab nii libisemist kui ka külgsuunas kaldumist.
  • Libisemist võib põhjustada redeli toetuspinna olukord. Õnnetus on tõenäosem kui toetuspind on ebastabiilne, pehme, kaldus, libe või on sellel näiteks töövahendid, materjalid või jäätmed.
  • Redeli stabiilsust võib vähendada ka tugev tuul või kui midagi põrkub vastu redelit (näiteks redeli läheduses olev uks selle avamisel või sõidab kahveltõstuk vastu redelit).
  • Kui on valitud vale, liiga lühike redel, minnakse redeli kasutamisel kõige ülemistele pulkadele ning siis ei ole enam võimalik käega redelist kinni hoida. 

Näide tööõnnetusest 

Töötaja monteeris valatud betoonpõranda kohale paigaldatava telgi katust. Selleks toetas ta redeli ülemise otsa keskosa vastu telgi umbes 12 sentimeetri laiust tugiposti. Redeli alumine osa toetus betoonile paigaldatud koormakilele, mis oli lume ja vee tõttu libe. Ehitusplatsil oli kombiredel, mida on võimalik kasutada harkredelina, mille otsa saab paigaldada pikendusredeli. Töötaja kasutas ainult redeli seda osa, mida tavaliselt kasutatakse pikendusredelina. Redeli sellel osal ei olnud alumistes otstes libisemisvastaseid jalgu. Töötaja pingutas redelil seistes telgi katet, kui äkki redel liikus ja libises koormakilel, kaotas püsikindluse ning töötaja kukkus koos redeliga betoonile, külje peale, saades raske tervisekahjustuse.  

  • Redeli vale käsitlemine võib olla õnnetuse põhjuseks. Näiteks toetuspinna suhtes liiga väikese kaldega asetatud püstredel, ainult osaliselt avatud isetoetuv redel või pikendatava redeli liikuvate osade fikseerimata jätmine.
  • Teisaldamise ja püstitamise ajal on redeli liigutamise või kukkumise tõttu oht vigastada lähedal olijaid või iseennast.
  • Vale käsitlemine hõlmab ka esemete kandmist redelil moel, et töötaja ei saa käega redelist kinni hoida. 

Näide tööõnnetusest

Töötajal oli vaja tõusta maapinnast nelja ja poole meetri kõrgusele. Selleks kasutas ta kaheosalist pikendatavat redelit. Redeli ülemise osa lukustusseadisena oli valmistaja paigaldanud metallist konksu koos vedruga. Konksuga ühendatud vedru oli väsinud ja ei liigutanud konksu nii kaugele, et see oleks asendis, mis välistab ülemise osa allapoole liikumise. Redeli lahtitõmbamise järgselt ei jälginud töötaja, et konks oleks pulga ümber. Kui töötaja oli redelil jõudnud kolme meetri kõrgusele, hakkas redeli ülemine osa allapoole vajuma. Ootamatu liikumise tõttu kaotas töötaja tasakaalu, kukkus ja murdis mitu ribi. 

  • Kasutaja libisemist, komistamist ja kukkumist põhjustavad sobimatud jalatsid ning saastunud redelipulgad või -astmed. Ka ohtlikud kasutusviisid (näiteks ronimine kaks pulka korraga, esimesest astmest/pulgast kõrgemalt maha astumine) võivad viia õnnetuseni. 

Näide tööõnnetusest 

Tootmisliini seadmete töö jälgimiseks pidi töötaja tõusma põrandast veidi kõrgemale. Selleks kasutas ta kolmeastmelist treppredelit. Treppredelilt laskudes ei astunud ta redeli esimesele astmele vaid teiselt astmelt otse põrandale. Selle tulemusena kaotas ta tasakaalu ja kukkus vastu betoonpõrandat ja kaotas teadvuse. Kukkumine põhjustas pea, õla ja rangluu piirkonna põrutuse ning töövõimetuse enam kui kuuks. 

  • Redeli purunemist võivad põhjustada deformeerunud pulgad, mõrad, rooste, kulumine, plastosade kahjustumine ultraviolettkiirguse mõjul). Purunemise võib põhjustada ka redeli ülekoormamine ning kasutamine ettenähtust muul otstarbel, näiteks isetoetuva redeli kasutamine najaredelina. 

Näide tööõnnetusest

Autojuht kinnitas peale haagisele koorma pealelaadimist koormakatet rihmadega. Selleks kasutas ta neljaosalist liigendhingedega ühendatud redelit. Seistes redelil kahe meetri kõrgusel maapinnast, purunes redeli parempoolne külgpost ja töötaja kukkus koos redeliga kruusapinnale nii, et vasak käsi jäi keha alla ja murdus luu. Redel oli mitmes kohas roostes ja ilmselt roostetamine oligi külgposti murdumise põhjuseks. 

  • Tähelepanuta ei saa jätta ka elektrist tulenevaid ohte. Elektritööde (näiteks pinge all oleval paigaldisel veaotsing) või muude tööde teostamisel redelite seadmisel pinge all olevatele seadmete (näiteks õhuliinidele) lähedale tuleb valida sellistes oludes kasutamiseks sobiv, elektrit mitte juhtiva konstruktsiooni või kattega redel. Redeli teisaldamisel on oht purustada voolu juhtivate osade kate või vigastada kaablite isolatsiooni, mille tulemusel võib metallist redeli kaudu tekkida elektrilöögi oht. 

Näide tööõnnetusest

Kahekorruselise elumaja ehitusel teostati välisseina ladumist vahelaelt. Ehitise kohal oli umbes viie meetri kõrgusel maapinnast isoleerimata elektrijuhe, mis oli vajalik naabruses olevate majade elektriga varustamiseks. Juhe oli kavas teisaldada, kui maja välissein on laotud kõrguseni, kuhu kinnitada ehitatava maja jaoks vajalikud juhtmed. Tööpäeva lõppedes hakkas töötaja vahelaelt ära viima töövahendeid, sealhulgas kahe ja poole meetri pikkust metallist redelit. Kui töötaja tõstis redelit, läks see vastu elektrijuhet ja töötaja sai elektrilöögi. Õnneks ei lõppenud õnnetus surmaga. Töötaja oli nädal aega koomas ja paranemine võttis kuid.

Redeli kasutamisest on pikemalt võimalik lugeda Füüsikaliste ohutegurite rubriigist.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes