Töötajate kokkupuude bioloogiliste mõjuritega on laialt levinud ja seda seostatakse paljude terviseprobleemide, sh nakkushaiguste, allergiate ja vähiga. Üksnes ELis sureb igal aastal ligikaudu 5000 töötajat tööga seotud nakkushaiguste tagajärjel. EU-OSHA uue aruande eesmärk on suurendada teadlikkust probleemist ja anda väärtuslikku teavet, mis toetaks tõhusate ennetusmeetmete võtmist.
Aruandes püütakse tuvastada ja kirjeldada kõige olulisemaid kokkupuuteviise ning analüüsitakse põhjalikult viit sektorit/kutseala, kus kokkupuuterisk on eriti suur:
- tervishoid
- loomadega seotud elukutsed
- jäätme- ja reoveekäitlus
- põllukultuuride kasvatamine
- elukutsed, mis hõlmavad reisimist ja kokkupuudet reisijatega.
Projekt keskendub ka tekkivatele riskidele, sh multiresistentsed bakterid ja nakkusetekitajate laiem levik. Näiteks on raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi (SARS) ja COVID-19 epideemia levikut Euroopas seostatud globaliseerumisega. EU-OSHA tegevdirektor Christa Sedlatschek rõhutab selliste pandeemiate mõju tervishoiusektorile:
Üleilmsed terviseprobleemid avaldavad tervishoiusüsteemidele tugevat survet ning vaja on kiireloomulisi meetmeid, et kaitsta töötajaid nakkushaiguste eest lisaks kaitsevahendite tagamisele. Tervishoiutöötajate ohutus ja tervis peab olema prioriteet hädaolukorras, nt COVID-19 pandeemia ajal, mis on meile näidanud, kui oluline on olemasolevate seaduslike kaitsemeetmete rakendamine.
Projekti raames intervjueeritud eksperdid rõhutasid vajadust koostada hädaolukorra lahendamise kavad, et eraldada tulevaste haiguspuhangute tõrjeks rahalisi vahendeid. Nad lisasid ka, et kohustusliku teatamise kaudu kogutud teave aitaks teha kindlaks haiguse leviku varased märgid.
Ehkki on olemas seadusraamistik, mis kaitseb inimesi töökohal kokkupuute eest bioloogiliste mõjuritega, tuleb seda teadvustada. Riskide paremaks haldamiseks tuleb kokkupuudet bioloogiliste mõjuritega ja sellest tulenevaid terviseprobleeme hinnata ja dokumenteerida. Seda silmas pidades analüüsiti uuringus haiguste ja kokkupuute seiresüsteeme. Süstemaatilisema ennetuse aitab tagada ka tööandjatele ja töötajatele lisakoolituse ja -juhiste pakkumine.
Uuringus rõhutatakse, et üheski sektoris, v.a tervishoius, ei teadvustata kokkupuudet bioloogiliste mõjuritega. Samas on eriti ohustatud sellised rühmad nagu noored, koristajad, hooldustöötajad, võõrtöötajad ja rasedad naised. Nende rühmade kaitsmiseks on esmatähtis parandada juurdepääsu teabele ja võtta erimeetmeid.
Juhtumiuuringute näidetest selgub, kui oluline on riske ära tunda ja võtta nende ohjamiseks kollektiivseid meetmeid. Näiteks Soomes on töötervishoiutalitused tõhusalt kasutanud terviseseireandmeid sihipärasteks sekkumisteks, et tõkestada allergilise alveoliidi (nn farmeri kopsu) levikut. Võetud meetmed vähendasid edukalt haigusjuhtude arvu ja aitasid juba olemasoleva terviseprobleemiga põllutöölisi.
Aruandes tehakse järeldus, et tahtmatu kokkupuutega sektorid vajavad üldiseid juhiseid ning töötajate asjakohane teavitamine on väga oluline. Äärmiselt tähtis on järgida õigusaktides sätestatud kontrollimeetmete hierarhiat ja prioriseerida kollektiivseid meetmeid rohkem kui isiklikke kaitsemeetmeid.
