Kui Eesti ettevõte tellib näiteks Läti ettevõttelt Eestis asuva hoone lammutamise ning Läti ettevõte lähetab lammutustööde teostamiseks Eestisse oma töötajad, siis eelnõu algse sõnastuse kohaselt pidi Eesti ettevõte tööinspektsiooni nõudmisel esitama Läti ettevõtte töötajatega seonduvad dokumendid (nt töölepingud, tööajagraafikud) ning need dokumendid tõlkima ka eesti keelde, teatas kaubandus-tööstuskoda.
Sellise info küsimine tooks endaga paratamatult kaasa olulise halduskoormuse tõusu, teatas kaubandus-tööstuskoda ja avaldas sellise kohustuse kehtestamisele vastuseisu. „Eesti ettevõtted ei kogu ega säilita välisriigi ettevõtte töötajatega seonduvaid dokumente,“ põhjendas koda.
„Tegime ettepaneku panna see kohustus Eestisse lähetatud töötaja tööandjale ehk meie näites Läti ettevõttele,“ märkis kaubanduskoda. „Sotsiaalministeerium on meie seisukohta kuulda võtnud ning eelnõud on muudetud nõnda, et dokumentide esitamise ja säilitamise kohustus on Eestisse lähetatud töötaja tööandjal, mitte Eesti ettevõttel.“
Seaduseelnõuga tehakse muudatused Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusesse, täitemenetluse seadustikku ja töölepingu seadusesse.
Eelnõu on praegu kooskõlastusringil ning kavas on see jõustada tänavu 18. juunil.
