Praeguseks on meile viimase pea kahe aastaga selgeks saanud, et selle mõjul kasutavad inimesed haigushüvitist sihipärasemalt, naasevad varem tööle ja on tervemad,
rääkis Toomel, lisades, et töötajad on olukorraga harjunud ja ootavad, et kehtiv kord jätkuks ka uuel aastal.
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane meenutas, et seitse aastat tagasi kogus Ametiühingute Keskliit haigushüvitiste taastamise toetuseks 24 889 allkirja. „2015. aastal tehtud analüüsi järgi oleks juba tollal praegu kehtiva haigushüvitiste korraga haigekassa kulud kahanenud hinnanguliselt 13 protsenti ning tööandjad võitnud veelgi enam,” rääkis Tasane.
Kuni selle aasta lõpuni kehtiva pilootprojekti järgse regulatsiooni järgi piirdub haigestumise korral töötaja omavastutus esimese haiguspäevaga, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa tagab kompensatsiooni alates kuuendast päevast.
Töötajasõbralikum haigushüvitise maksmine soosib koju jäämist esimeste haigustunnuste ilmnedes, varasem raviga alustamine on omakorda kiirendanud haigestunute tervenemist, lühendanud töölt eemal viibimise aega ning kahandanud haigekassa ja tööandjate kulusid, leiavad ametiühingud.
