Ühiskond

Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu esindajad ei pea vajalikuks suurendada riigi rolli alampalga kujundamisel.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel leiab, et selleks, et päästa inimesed palgavaesusest, vähendada palgalõhesid ja liikuda õiglasema ja rahulolevama ühiskonna poole, on vaja märgatavalt tõsta ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kollektiivlepingute hulka.

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) hinnangul on Euroopa nõukogu väljatöötatud vaesusega võitlemise soovituse eelnõu üheks peamiseks puuduseks, et dokumendis ei tehta ettepanekut selle kohta, kuidas tagada miinimumsissetuleku piisavus, samuti on miinimumsissetuleku tagamise tähtaeg liidu palgasekretäri Kaja Toomsalu sõnul liiga kaugesse ajaperspektiivi plaanitud.

Euroopa Parlamendi seadusakt kohustab Eesti tööandjaid aastast 2024 maksma töötajatele elamisväärset hakkamasaamist võimaldavat miinimumtaset, märgivad ametiühingud. 


Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul kehtib praegune ajutine haigushüvitiste kord, mille järgi makstakse töötajatele hüvitist juba alates teisest haiguspäevast kuni 2022. aasta lõpuni, ning mõistlik oleks see muuta alaliselt kehtivaks.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!