"Tuginedes juunis valminud eramute renoveerimistakistuste uuringule, plaanime lihtsustada väikeelamute rekonstrueerimistoetuse tingimusi – taotlemine muutub edaspidi lihtsamaks tänu e-toetuse keskkonnale, mida on näiteks korterelamute toetusmeetmete puhul juba kasutatud. Täpsustame ka ehitusprojekti koosseisu tingimusi ning kiirendame väljamaksete graafikut," ütles kliimaminister Kristen Michal pressiteates.
Samuti lihtsustub taotlemine tänu standardiseeritud ühikuhindade loogika juurutamisele. Kliimaministeeriumi ehituse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul tähendab see seda, et ühikuhinnaga toetatavale tegevusele määratakse kindel toetussumma.
Summat ei suurendata ega vähendata, kui tegevus kujuneb eeldatust kallimaks või odavamaks. Väljamakse alusena ei ole vaja esitada arvet ja selle tasumist tõendavaid dokumente – piisab sellest, et tööd on nõuetekohaselt teostatud,
selgitas ta.
Ühikuhindu plaanitakse esialgu kasutada päikesepaneelide ja inverterite puhul, mis on viimasel ajal ka kõige populaarsem toetatav töö. Varasemast säilib tervikrekonstrueerimise toetusemäär maapiirkondadele kuni 50 protsendi ulatuses ning Tallinnas ja Tartus 30 protsendi ulatuses.
Kui toetuse andmise tingimused on paigas, järgnevad sellele vajalikud kooskõlastusringid. Rahaallikast tulenevalt on kooskõlastuskohustus ka Euroopa Komisjoniga. Taotlusvoor avaneb selle aasta jooksul.
Lisaks väikeelamute rekonstrueerimise toetusele avaneb juba septembris suurema õhusaastega asulates taotlusvoor, et oma vana küttekolle riigi toel välja vahetada või uuendada. Meetme raames saab toetust küsida näiteks vana ahju asemele uue ja vähem saastava ahju ehitamiseks või selle soojuspumbaga asendamiseks, aga ka vana katla asendamiseks uue katla või soojuspumbaga. Samuti saab meetmest küsida toetust oma elamise kaugküttega liitmiseks.
Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt tuleb 2050. aastaks renoveerida 100 000 väikeelamut. Kavandatavad toetused ja muud tugimeetmed panevad aluse kliimaneutraalse hoonefondi tekkele.
