Mais välja kuulutatud toetusvooru saabusid taotlused 77 omavalitsuselt 6,1 miljoni euro ulatuses. "Omavalitsused tegid väga lühikese aja jooksul hea töö ning kõik meile esitatud projektid olid vajalikud ja põhjendatud. Kuna taotlusi tuli rohkem, kui seekord eelarves oli raha, siis pidime tegema valikuid ning lähtusime seniste kriiside õppetundidest. Otsustasime rahastada esmajärjekorras alternatiivsete sidepidamisvahendite ostmist ning generaatorite ostmist ja ühendamist," selgitas päästeameti kriisivalmiduse nõunik Terje Lillo pressiteates.
Hindamisel võeti aluseks ka põhimõte, et iga omavalitsuse kriisivalmiduse suurendamine on oluline ja vajalik, seega saavad toetust kõik taotluse esitanud omavalitsused.
"Elekter ning side on kriisiolukorras möödapääsmatult vajalikud, seega oleme kindlad, et pärast projekti elluviimist paraneb kohalike omavalitsuste kriisideks valmisolek märkimisväärselt ja see on hea baastase, millelt edasi minna. Meie soov on toetustega jätkata ka järgnevatel aastatel, et kohalike omavalitsuste kriisivalmidust kivihaaval edasi ehitada," ütles Lillo.
Päästeamet sõlmib kohalike omavalitsustega raha kasutamiseks lepingud ning tegevused peavad olema lõpule viidud hiljemalt 2022. aasta lõpuks.
Toetust sai küsida alternatiivsete sidepidamisvahendite, näiteks satelliitside, ostmiseks, omavalitsuste toimepidevuse suurendamiseks näiteks generaatorite ostmise ja ühendamisega, riski- ja kriisikommunikatsiooni alaste koolituste ja infopäevade läbiviimiseks, kriisimeeskondade kriisijuhtimise koolitamiseks, kriisiolukorras käitumiseks vajalike juhiste ja teabe levitamiseks ning muudeks kriisivalmidust tõstvateks tegevusteks.
Mullu päästeameti läbi viidud kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku uuring näitas, et kuigi omavalitsuste valmisolek kriisideks on paranenud, vajavad siiski arendamist omavalitsuste toimepidevus kriisides, kriisijuhtimise võimekus ning riskide kommunikeerimine elanikkonnale.
