Eksperdid loovad uurimistööde tulemusi kasutades uusi ekspertiisimeetodeid, mis võimaldavad senisest paremini tuvastada kurjategijate jäetud jälgi, aga ka kurjategijate isikuid. „Meie kõige tulevikku vaatavamad uurimissuunad on kohturadioloogia, toksikoloogia ja DNA-põhised isiku samasuse tuvastamise võimalused,“ sõnas instituudi direktor Ivar Prits.
Teaduspäeval tutvustasid eksperdid muu hulgas DNA-analüüsi võimalusi kaugema suguluse, päritolu ja välistunnuste määramiseks, surmaaja määramist radioloogiliste uuringutega ning digilahangute võimalusi surma põhjuste tuvastamisel. Samuti tutvustati digitaalmikroskoopia võimalusi, kahjustatud seadmetest digitaalsete tõendite leidmist ning kõne tuvastamise tarkvara. Ühtlasi anti ülevaade Eesti linnade reoveeuuringute ajaloost ja sellest, milliseid narkootilisi aineid 2023. aastal 13 Eesti linna reoveest on leitud.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri kinnitusel on instituudi kaasaegsed lahendused ja teadustöö paljude raskete kuritegude lahendamise aluseks. „Inspireeriv oli kuulata eksperte, kes rääkisid sära silmis EKEI teadustegevusest ja kohtuekspertiisi tulevikusuundadest. Järjest tõhusamate teadusmeetodite kasutusele võtmine aitab leida senisest enam usaldusväärseid tõendeid. Seega on instituudi töö raskete kuritegude lahendamiseks hädavajalik – selle kaudu saame ühiskonda üha paremini kaitsta,“ ütles Markus Kärner.
1. septembril 2023 jõustub kohtuekspertiisi arengut ja digilahendusi toetav seadus. Muu hulgas jõustuvad seejuures juriidilised alused kahtlustatavate, süüdistatavate või süüdimõistetute näokujutiste või häälenäidiste kasutamiseks raskete kuritegude lahendamisel. Lisaks võimaldab uus seadus paindlikumalt kasutada digilahangu võimalusi.
