Vägivallakuritegusid registreeriti 3692, mida on 5 protsenti enam kui mullu samal ajal. Perevägivallakuritegusid registreeriti 1408, mida on 3 protsenti enam kui mullu. Tapmisi ja mõrvu koos katsetega registreeriti 11, mida on sama palju kui mullu.
Varavastaseid kuritegusid registreeriti 6607, mida oli 23 protsenti enam kui möödunud aasta juuni lõpuks. Kauplustes toime pandud varguste arv kasvas mitmendat aastat järjest – neid registreeriti 3100, mis on ligi tuhat kuritegu enam kui möödunud aastal samal ajal. Vargused eluruumidest ja sõidukitest on aastaga üksjagu vähenenud. Lõviosa ehk kaks kolmandikku registreeritud vargustest moodustasid vargused kauplustest. Süstemaatilisi vargusi registreeriti 2492 ehk poole võrra enam kui mullu esimesel poolaastal, valdav osa niisugustest vargustest pandi samuti toime kauplustes.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Markus Kärneri sõnul varastavad kauplustest eeskätt süstemaatilised vargad, kellest paljud on alkoholi- või narkosõltlased. "Statistikast nähtub, et varastatakse nii enda tarbeks kui ka edasimüügiks. Varastatud kaupade seas on esikohal alkohol, alates odavast õllest ja viinast ning lõpetades kalli konjakiga. Sageli varastakse ka šokolaadi, pähkleid, komme ja muid maiustusi. Igapäevatoiduainetest varastatakse enim juustu, mitmesuguseid lihatooteid, kohupiima ja muid väikepakendis tooteid, hügieenitarvetest aga hambapastat ja šampoone," ütles ta.
Markus Kärner lisas, et suuremaid kaubakoguseid püüavad vargad enamasti edasi müüa. "Süstemaatilised vargused on arvestatav probleem ka tanklates, kust peaasjalikult lahkutakse tangitud kütuse eest tasumata," märkis justiitsministeeriumi esindaja.
Selleks, et kauplusevargusi ennetada ning nende arvu vähendada, analüüsib justiitsministeerium sel aastal pisivargusi. Analüüsi käigus vaadatakse täpsemalt nende tegude toimepanijate profiile, aga ka näiteks varguste korduvust. "Soovime paremini aru saada, millised on varaste peamised nn persoonad. Selle teadmise abil on võimalik paremini otsustada, kuidas neid kuritegusid eri gruppide puhul paremini ennetada," rääkis kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner. Tema sõnul on analüüsi järel mõistlik kaupmeestega arutada, kuidas saaks kauplusevargusi rohkem ära hoida.
Kelmusi ja arvutikelmusi registreeriti kokku 1462, mida on 18 protsenti enam kui mullu samal ajal. Valdav osa kelmustest pannakse toime elektrooniliste kanalite kaudu. Tõsiste arvutikuritegude ehk arvutiandmete ja -süsteemi vastaste kuritegude arv vähenes mullusuvise statistikaga võrreldes 27 protsenti.
Juhtimisnõuete olulised rikkumised põhjustasid poole aastaga 13 raskete tagajärgedega liiklusõnnetust, kusjuures neist 7-l juhul oli sõidukijuht joobes. "Möödunud aastal samal ajal oli niisuguseid liiklusõnnetusi kuus, millest kaks põhjustasid joobes juhid – seega on selliste juhtumite arv aastaga veidi suurenenud," möönis Markus Kärner justiitsministeeriumist.
Kriminaalses joobes sõidukijuhtimist registreeriti poole aasta jooksul 1038 juhul, mida on 11 protsenti vähem kui mullu. Neist 793-l juhul oli tegu esmarikkumisega ja 245 juhul korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimisega.
"On teada, et osa vargusi panevad toime sõltlased. Sõltuvus on haigus – see tähendab, et nende inimeste puhul tuleb tegeleda sõltuvusravi kättesaadavusega, mis on osa tervishoiust. Osa vargusi pannakse aga toime organiseeritult – siin on vaja organiseeritud gruppide tabamine, mis on politsei töö. Justiitsministeerium sihib oma tegevusi nii, et näiteks alkoholi tarvitamise häirega õigusrikkujad suunatakse ravile ning alkoholist hoidumist kontrollitakse vereanalüüsidega. Praegu tehakse seda ennekõike joobes juhtide ja vägivallakurjategijate puhul, aga edaspidi soovime sihtrühmi laiendada. Senine praktika näitab, et oma meelemürkide liigtarvitamise häire tunnistamine ning sellega tegelemine on olnud paljutõotav ja toimiv abinõu. Loodame, et sel aastal valmiv varguste analüüs ning seal selguvad peamised varaste profiilid aitavad meil koostöös partneritega varguste ennetamiseks tegevusi paremini sihtida," selgitas justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.
"Meil on andmetele otsa vaadates teada, et süstemaatiliselt varguste taga on mõnisada inimest, kes saalivad vabaduse ning vangla vahel. Mingit lihtsat lahendust siin ei ole, aga võimalik lahendus saab kätkeda sotsiaalse ja karistuspoliitilise koosmõjus. Küsimus on nende inimeste sõltuvuses, tööharjumuses ja sotsiaalsetes oskustes. Karistuspoliitika üksi saab pakkuda vaid lühiajalise lahenduse. Pikas perspektiivis on vajalik tegeleda sellega, et neil inimestel kaoks motivatsioon varastada," märkis ta.
