Kohus selgitas, et nii juhatuse liikme kohustuste sisustamisel kui ka aktsionäride õiguste määratlemisel saab ja tuleb teatud olukorras lähtuda mitte ainult ühingu enda, vaid kontserni kui terviku huvidest.
Tütarühing pole alati süüdi
Esimese kaasuse asjaolud olid järgmised: tütarühing andis oma varatule emaühingule laenu olukorras, kus kogu kontsern oli majandusraskustes. Laen jäigi tagasi saamata, sest emaühingu pankrotimenetlus lõppes raugemisega. Sisuliselt tegi tütarühingu juhatus laenuotsuse, millega tekitas enda ettevõttele kahju. Kohus leidis, et selline kahju tekitamine tütarühingule ei tähenda tingimata juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist.
Üldjuhul on siiani lähtutud põhimõttest, et juhatuse liikmel on kohustused selle ühingu ees, mille juhatuse liige ta on. Nii-öelda üldisest hoolsuskohustusest tuleneb, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta ühingule põhjendamatuid riske. Hoolsuskohustuse rikkumisel võib kaasneda juhatuse liikme isiklik vastutus ning ühingule tekitatud kahju hüvitamise kohustus.
Riigikohtu kontsernisiseseid tehinguid käsitlevatest otsustest saate lugeda reedel ilmuvast veebiajakirjast Raamatupidamisuudised Pluss nr 1, 2016.
