gif Company 930x140 ee

 

02.10.2019 Kolmapäev

Rahapesu tõkestamine riskipõhise lähenemise teel: soovitused ettevõtjale

Vandeadvokaat Katri Tomson, TRINITI
Vandeadvokaat Katri Tomson, TRINITI TRINITI
Tihti räägitakse ettevõtjate kohustusest teha enda ettevõttes riskihinnang, rakendada „tunne oma klienti“ põhimõtet ja kohaldada muid rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid. Kuid puudub ühtne arusaam, kas nimetatud nõuded laienevad eranditult kõikidele ettevõtjatele sõltumata tema ärivaldkonnast ja tehingute iseloomust või on kohustatud isikute ring siiski piiratum.

Kellele seadus laieneb?

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahPTS) eesmärgiks on suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust ning sama ajal tõkestada rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

Seadus ei puuduta eraisikuid, kes majandus-, kutse- või ametitegevusega seotud ei ole. Küll aga tuleb igal ettevõtjal endalt küsida, kas RahPTS talle laieneb ning missuguseid kohustusi talle paneb.

Üksikutel juhtudel näeb RahaPTS ette kohustusi, mis puudutavad kõiki eraõiguslikke isikuid (nt kohustus avaldada enda tegelikud kasusaajad).

Samas isikute ring, kellel on kohustus järgida RahaPTS-st tulenevaid hoolsusmeetmeid, on siiski piiratum. Tegemist on isikutega, kelle osas riik on leidnud, et just nende tegevuse läbi võib tekkida võimalus rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. Seaduses nimetatakse neid kohustatud isikuteks.

Tinglikult võib RahPTS järgi kohustatud isikud jagada kahte kategooriasse:

  • isikud, kellele laieneb seadus nende tegevusvaldkonnast tulenevalt ehk lähtudes nende majandus-, kutse- või ametitegevuse iseloomust ning
  • isikud, kes oma tegevusvaldkonna järgi kohustatud isikuks ei „kvalifitseeru“, kuid kellel tuleb hoolsusmeetmeid järgida tulenevalt konkreetsete tehingute iseloomust, milles nad osalevad.

Kohustatud isikud tulenevalt kõrge riskiga tegevusvaldkonnast

Igal ettevõtjal tuleb kontrollida, kas tema äri- või kutsetegevus kuulub oma iseloomult sektorisse, mida peetakse rahapesu mõttes kõrge riskiga valdkonnaks.

Need on esmalt raha, väärtpaberite, virtuaalvääringu ja väärtuslikuma varaga seotud valdkondadega kokkupuutuvad ettevõtjad, sh:
  • kinnisvarafirmad ehk isikud, kes vahendavad kinnisvara omandamise või kasutusõigusega seotud tehinguid (maaklerteenuse osutajad);
  • finantssektori ettevõtjad, sh krediidiasutused, finantseerimisasutused, kindlustusandjad ja ‑maaklerid, fondivalitsejad, investeerimisühingud, kiirlaenupakkujad, hoiu-laenuühistud,
  • samuti valuutavahetuse, makseteenuse ja e-raha teenuse pakkujad, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ja rahakotiteenuse pakkujad, samuti piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad isikud;
  • vääriskivide või väärismetall(i)-toodete (va tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks) kokkuostu või hulgimüügiga tegelevad ettevõtjad;
  • hasartmängu (va kaubanduslik loterii) korraldajad, samuti pandimajapidajad;
  • väärtpaberite keskdepositoorium, kui ta korraldab väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta.
Lisaks kuuluvad siia nn toetavate või nõustamisteenuste osutajad, sh:
  • raamatupidamisteenuse pakkujad, raamatupidamise- ja maksunõustajad ning audiitorid;
  • muud äriühingute ja usaldusfondide teenuse pakkujad (nt aadressi- või kontaktisiku teenuse pakkujad);
  • samuti isikud, kes osutavad nõustamisteenust, mis on seotud: 1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu osaluse võõrandamisega; 2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega; 3) makse-, hoiu- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega; 4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega; 5) usaldusfondi, äriühingu, sihtasutuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse asutamise, tegevuse või juhtimisega (sh nt teise isiku juhiks saamise korraldamisega);
  • õigusvaldkonna teenuse pakkujad, sh notarid, advokaadid, kohtutäiturid, (ajutised) pankrotihaldurid jm õigusteenuse osutajad seaduses sätestatud juhul.
Ettevõtjal tuleb meeles pidada, et kui ta tegutseb kasvõi ühes ülaltoodud valdkonnas, on ta automaatselt kohustatud isikuks RahPTS mõttes.

Kohustatud isikud tulenevalt kõrge riskiga tehingust

Kui isik kõrge riskiga valdkonnas ei tegutse, tuleb tal olla tähelepanelik juhul, kui ta teeb sularahatehingu mida peetakse riskantseks ning mis seetõttu toob talle kaasa kohustuse järgida rahapesuvastaseid nõudeid.

Sularahatehingu riskist tulenevalt kohaldub RahPTS:
  • kauplejatele juhul, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus;
  • samuti sihtasutustele ja mittetulundusühingutele kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 5 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus.

Sellisel juhul ei ole oluline, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus 1 maksena või mitme omavahel seotud maksena (nt järelmaksu korral). Küll aga on lisakriteeriumiks see, et makse(d) teostatakse kuni 1 aastase perioodi jooksul (nt igas kvartalis ¼ ostuhinnast).

Allikas: TRINITI

Toetajad

Suno 365 logo 10  StandardBooks200px

gif Company 930x140 ee

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes