"Täna läbis Riigikogus kolmanda lugemise seaduse eelnõu, millega Rahapesu Andmebüroo (RAB) nimeline riigiasutus saab ülisuured õigused meie andmetes mh tehisintellekti kasutades ringi tuhnida. Muidugi peame rahapesu ja terrorismi tõkestama, aga kas selleks on ikka vaja eeldada, et kõik selliste räpaste tegudega tegelevad?"Tema sõnul saab Rahapesu Andmebüroo saab omale superandmebaasi, millest leiab tohutul hulgal andmeid. Esmalt füüsiliste isikute kohta: sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete andmed, registreeritud elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed, hariduse ja töötamise andmed, kahtlustuse ja süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed.
"Eriti huvitav on just viimane punkt ehk «kontode andmed», mis seletuskirja kohaselt tähendab pangakontodel ja virtuaalvääringu rahakottides toimunud ülekannete andmeid. Andmekogu, kus koondataks selliselt koos teiste andmetega pangakontode andmeid, riigil varem olnud ei ole. Samuti ei ole vähetähtis, et «karistuse andmed» ei tähenda vaid kehtivaid karistusi, vaid ka arhiveeritud karistuste andmeid," rääkis Pild-Freiberg Postimehes ilmunud arvamusloos.
"Muidugi saab riigiasutus õiguse oma andmekogus töödelda ka juriidilise isiku andmed, nagu juriidilise isiku nimi, registrikood, registreerimise andmed, põhitegevusala, kontaktandmed, tegeliku tegutsemiskoha andmed, kontode andmed, kõrgema juhtkonna liikme isikuandmed ning samuti kahtlustuse või süüdistuse ja karistatuse andmed," jätks Pild-Freiberg.
Tema sõnul andmebaasis olevate andmete loetelu sellega ei lõppe. Töödeldavate andmete hulka kuuluvad füüsilise ja juriidilise isiku vara ja majandustegevusega seotud andmed ja nimekiri aina jätkub.
"Seaduse kohasel võib RAB nüüd neid andmeid muuhulga automatiseeritult ja tehisintellekti abil analüüsima asuda, et leida kahtlaseid tegevusi. Ehk just täpselt, riigiasutus alles hakkab otsima, kas miski võib kahtlasena paista, tuginedes sellega täiesti süütute kodanike privaatsusesse," rääkis Pild-Freiberg.
Ta tõstatas küsimuse, miks see kõik probleem on, ja vastas, et alustada tasub analüüsi vea tegemise ohust. "Seadusemuudatuse seletuskirjast leiab lause, et ebatäpsetest andmetest tulenevate valede järelduste esinemise tõenäosuse riski hinnatakse keskmiseks. Ehk olemas on arvestatav risk, et kedagi hakatakse kuriteo tunnustele vastavas tegevuses kahtlustama mõne vea tõttu. Kuidas on selgitatud, et RAB riski maandab? Seletuskiri väidab, et: «töötatakse välja asjakohased protsessid, sealhulgas kvaliteedimõõdikud». Sellest järeldub, et veel ei ole isegi olemas protsesse ega kvaliteedimõõdikuid, et vea riski keskmisest alla tuua, aga riik on analüüsimist juba lubanud," märkis Pild-Freiberg.
Järgmiseks tuleb Pild-Freibergi sõnl rääkida andmelekke ohust. Nimelt hinnatakse seletuskirjas keskmiseks ka lekke ohtu. Leke tähendab, et andmed satuvad kellegi kolmanda kätte, kellel neid näha õigust ei ole. "Selle riski maandamiseks on kirjutatud, et järgitakse Eesti infoturbestandardit. Miinimumstandardi järgimine on igati tervitatav, aga arvestades, et tegemist on andmebaasiga, mida riik ei ole varem pidanud ja üüratu andmete mahuga, siis ootaks ikkagi, et turvanõuded on rohkem läbi mõeldud. Teame ka praktikast, et kurjategija on varem riigi andmebaasidest varastanud mitusada tuhat dokumendifotot, mis pani inimesed muretsema identiteedivarguse pärast. Edukas rünnak konkreetsele andmebaasile oleks aga veelgi kurvemate tagajärgedega," ütles Pild-Freiberg.
Tema sõnul on orobleem ka andmebaasis toimetamise salajasus. Nimelt muret teeb ka see, et seadusemuudatustes leiab väga ulatuslikud piirangud isikute õigusele saada teavet töötlemise eesmärgi, õigusliku aluse ja ulatuse kohta. Ehk ka täiesti süütute kodanike andmetöötlus saab toimuma ilma, et see oleks läbipaistev, ütles Pild-Freiberg.
"Küsimus on ka põhiõiguste riive analüüsi puudumises. Korralikku analüüsi, miks selline võim Rahapesu Andmebüroole anda, me seletuskirjast ei leia. Põhjenduseks ei saa olla vaid see, et RABi elu läheb lihtsamaks ja teha tuleb vähem käsitsi tööd, kui kaalul on rahva põhiõigused. Õigus tõkestada rahapesu ei ole kuidagi kaalukam kui õigus privaatsusele või isikuandmete kaitsele. Segatuna seejuures valesüüdistuse nn keskmise ohuga," ütles Pild-Freiberg.
Tema sõnul ei saa kõrvale jätta ka huvigruppide kaasamata jätmist ja sisulise arutelu puudumist. Seletuskirjast tuleneb, et eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tartu maakohtu kinnistusosakonnale, Tartu maakohtu registriosakonnale, Pangaliidule ja Rahvusarhiivile. "Ja ongi kõik! Eelnõu võib puudutada samas sisuliselt iga Eesti elanikku ja eriti tugevalt saavad pihta ettevõtjad, kuid rohkemate isikute arvamust ei küsitud. Arvestades pidevalt peale tulevate seaduste hulka, on sellised arvamuse küsimised väga olulised, et seadusmuudatused ei tuleks üllatusena. Praegu jääb paratamatult mulje, et sisulist kaasamist ei tahetudki teha.
Tegemist ei ole seejuures ainsate murekohtadega, mis täna vastu võetud seadusega seoses silma jäid. Kõike viidatud silmas pidades võib öelda, et eelnõu ei ole meie põhiseadusega kooskõlas. Lausa müstiline on, kuidas see läbis Riigikogus kõik kolm lugemist," lisas Pild-Freiberg.
