22.01.2019 Teisipäev

Pandiõigus pankrotimenetluses

Martina Proosa, jurist.
Martina Proosa, jurist.

Seekord vaatleme Riigikohtu tsiviilolleegiumi otsust 28. märtsist 2018. aastast otsus nr 2-14-60590/65.

Asjaolud

Hageja esitas maakohtule hagi tunnustamaks asjaõiguslikku täitmisnõuet pankrotimenetluses pandiga tagatud esimese järjekoha nõudena, mille kohus jättis rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata. Hageja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse ning kostja vastuapellatsioonkaebuse.

Riigikohtu seisukohad

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 425 lõike 1 alusel jäetakse hagi läbi vaatamata määrusega, kuid selline määrus võib sisalduda ka kohtuotsuse resolutsioonis ega ei pea olema eraldi vormistatud.

2. Pankrotiseaduse nõuete esitamise, kaitsmise ja rahuldamise süsteem on üles ehitatud sellele, et pankrotivõlausaldajal on võlgniku vastu ka isiklik nõue, mistõttu ei reguleeri pankrotiseadus asjaõiguslike realiseerimisnõuete esitamist ja tunnustamist pankrotimenetluses.

3. Kui pankrotivõlgniku vara on koormatud pandiõigusega teise isiku kasuks ning kolmanda isiku kohustuste tagamiseks, peab pandipidajal olema siiski võimalus oma pandiõigus realiseerida. Seetõttu on lubatav pandiõiguse asjaõigusliku realiseerimisnõude tunnustamise nõue koos isiklike nõuetega. Tunnustada tuleb nii pandiõigust kui tagatavat nõuet, kuna võlausaldajatel peab olema võimalus esitada tagatavale nõudele samu vastuväiteid nagu võlgnikuks mitteoleval pantijal tulenevalt asjaõigusseaduse § 279 lõikest 7. Pandist ei tulene abstraktset realiseerimisõigust, vaid pandieseme saab realiseerida üksnes pandiga tagatud nõude katteks. Tagatud nõude tunnustamisest tekib õigus osaleda pandieseme realiseerimisest saadud tulemi jaotamisel tulenevalt pankrotiseaduse § 153 lõikest 4.

4. Kommertspandiseaduse § 2 lõikest 2 tulenevalt ulatub kommertspant kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale kande tegemise ajal ning varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist. Seetõttu laieneb kommertspant ka pärast selle seadmist pantija omandatud vallasvarale.

5. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõikes 4 väljendatud abtraktsiooniprintsiibist, ei sõltu käsutustehingu kehtivus õigust ja kohustust üle andva kohustava tehingu kehtivusest. Seetõttu tuleb asjaõiguslepingu kui käsutustehingu kehtivust hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust tehingust. Seega ei tulene võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest iseenesest asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisust.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja vastukassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes