Seega tuleb eriomandite ulatust kaasomandi osa arvel muutes üldjuhul muuta ka kaasomandi mõtteliste osade suurust; niisamuti peab korteriomanikele olema sel juhul ette nähtud rahaline hüvitis omandikaotuse eest.
Vastasel juhul võib selline muudatus kahjustada ülemäära korteriomaniku õigustatud huve, mistõttu ei saa temalt ka sellise kokkuleppe sõlmimiseks tahteavalduse andmist nõuda.
Lisaks selgitas Riigikohus, et kohus saab avaldust kõnealuses tahteavalduse andmise nõudes menetleda üksnes juhul, kui see on esitatud kõigi korteriomanike vastu, kes ei ole avaldaja soovitud kokkuleppe sõlmimisega nõus.
Määruse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.
