Kiratsev korteriühistu võib turul saatuslikuks saada
Kinnisvaraspetside hinnangul eelistavad inimesed osta korteri pigem uuemasse kortermajja, kus saab olla kindel, et pole probleeme võlglastega ning argimurede lahendamiseks on palgatud töötaja.
Korteriühistu remondifond ja majanduskava
Korteriühistute paberimajanduses on kaks sageli valesti mõistetavat kohta: remondifond ja majanduskava. Kogemus näitab, et olenevalt ühistust võib remondifondi kajastamine olla vägagi loominguline (loe: segadust tekitav). Kui Raamatupidamise Toimkond on remondifondi kajastamise väga täpselt reguleerinud, siis majanduskava mitte, ja mõistlik on kasutada selle koostamiseks nii-öelda talupojaloogikat. Artiklis on välja toodud mõned sagedased kitsaskohad.
Kortermajas tuleb loobuda teisi häirivatest tegevustest
Tantsusammud ja vali muusika, aknal suitsetamine ja rõdul grillimine on vaid mõned näited, mis kortermajja tüli toovad.
Riigikohus selgitas korteriomaniku ja -ühistu vastutust kahju eest
Riigikohus selgitas oma otsuses, kuidas jaguneb vastutus varalise kahju eest korteriomaniku ja -ühistu vahel, kui korter saab näiteks veekahjustusi kaasomandisse kuuluva toru purunemisel teises korteris.
Isikuandmete töötlemine korteriühistus
Kõik mittetulundusühistud, korteriühistud, aiandusühistud, garaažiühistud jms, mille liikmed on füüsilised isikud, on andmetöötlejad, kellele kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM/üldmäärus). Korteriühistute andmete töötlemise regulatsioon tuleneb mittetulundusühingute seadusest (MTÜS) ja korteriomandi- ja korteriühistuseadusest (KrtS). Selles osas, mida need kaks eriseadust ette ei näe, reguleerib andmetöötlust üldmäärus, kirjutab andmekaitse inspektsioon.
