Kontserni finantsjuht Marlen Tamm selgitas, et tulemusi mõjutas eeskätt muutunud olukord energiaturul. „Aasta jooksul rajatud uute tuule- ja päikeseparkide toel tootsime mullusest suuremas mahus taastuvenergiat, mis toob elektrihinna alla ja mõjub positiivselt tarbijate elektriarvetele. Samal ajal tähendavad madalamad turuhinnad väiksemaid tulusid energiaettevõtetele. Selline turuolukord ei soosi investeeringuid uutesse elektri tootmisvõimsustesse,“ selgitas Tamm. 

„Madalad turuhinnad ja suured hinnakõikumised on energiaturul muutunud tavapäraseks ning volatiilsus jääb püsima ka lähiaastatel. See nõuab energiaettevõtetelt kohanemist, mistõttu on Eesti Energia juba astunud samme integreeritud energiakontserni ülesehitamiseks. Ühte kontserni koondunud taastuvenergia, juhitav tootmisvõimsus, akulahendused ning kliendiportfell võimaldab meil uues turuolukorras konkurentsivõimet kasvatada,“ lisas Tamm.   

Teises kvartalis tootis Eesti Energia kontsern 876,8 gigavatt-tundi ehk 16 protsenti rohkem elektrit, millest 551,1 gigavatt-tundi (+27 protsenti) oli taastuvenergia. Nii moodustas taastuvenergia osakaal elektritoodangus rekordilise 63 protsenti, mis on võrreldes mullusega viie protsendipunkti võrra kõrgem. Varem on taastuvenergia osakaal nii kõrgele tõusnud vaid 2024. aasta neljandas kvartalis.

Taastuvenergia kõrge toodang on rolli mänginud ka madalate elektrihindade juures. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga langes Eesti keskmine elektrihind viiendiku võrra. Soodsate hindade ning taastuvenergia suurenenud tootlikkuse taga on püsivalt päikselised ja mõõdukalt tuulised ilmad. Seejuures andsid suurima osa taastuvenergia toodangust tuulepargid, milles kontsern tootis 428 gigavatt-tundi (+45 protsenti) elektrit. Eelduste järgi katab teise kvartalis avatud Sopi-Tootsi taastuvenergia ala edaspidi ligikaudu kümnendiku kogu Eesti tarbimisest. 

Ettevõte investeeris teises kvartalis 120 miljonit eurot, mis on 43 protsenti vähem kui mullusel perioodil. Tamme sõnul vähenes investeeringute maht peamiselt seetõttu, et ettevõte on jõudnud suurema investeerimistsükli lõppu ning praegu keskendutakse arendusprojektide käivitamisele. Samuti kujuneb uutesse tootmisvaradesse investeerimine üha keerulisemaks, kuivõrd langevad turuhinnad vähendavad projektide tasuvust. 

Teise kvartali investeeringute fookus oli jätkuvalt taastuvenergial ja võrgu arendamisel. Investeeringutest moodustasid enam kui kolmandiku (45,3 miljonit eurot) kontserni tütarettevõtte Enefit Greeni investeeringud taastuvenergia arendamisesse, ligi teise kolmandiku (37,8 miljonit eurot) aga võrguettevõtte Elektrilevi investeeringud võrguteenuse arendamisesse.

Tamm kinnitas, et ettevalmistused jätkuvad ka 100-megavatise vesinikuvõimekusega gaasijaama investeeringuks. 

Aasta alguses avanenud Baltikumi süsteemiteenuste turg on avanud kontsernile uue tuluvoo. Teises kvartalis teeniti paindlikkusteenustelt 33 miljonit eurot EBITDAt, kusjuures suurima osa sellest veebruaris valminud Auvere akusalvestiga. 

„Kuigi langenud elektri turuhinnad on vähendanud energiaettevõtete tulusid, aitab olukorda leevendada veebruaris avanenud süsteemiteenuste turg, mis loob täiendavaid teenimisvõimalusi,“ selgitas Tamm. 

Kindlust loob Tamme sõnul ka see, et taastuvenergia ei ole enam ilmaoludest sõltuv juhitamatu energia. Elektrivõrgu stabiilsuse tagamiseks rakendatakse ka Enefit Greeni tuule- ja päikeseparke.  

Kontserni teise kvartali müügitulu moodustas 387,8 miljonit eurot, langedes mullusega võrreldes 7 protsenti ning kontserni normaliseeritud EBITDA moodustas 82,8 miljonit eurot. Kontserni normaliseeritud puhaskasumiks kujunes 33,1 miljoni eurot. 

2025. aasta teises kvartalis maksis Eesti Energia riigile makse ja keskkonnatasusid kokku 23,1 miljonit eurot. Lisaks moodustasid CO2 emissioonikulud turuhinnas 40 miljonit eurot.