Muudatustega luuakse ettevõtetele paindlikumad võimalused makseraskuste korral organisatsioonisiseste abinõude rakendamiseks.
Direktiiviga tehtavate muudatuste peamine eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklikke meetmeid ettevõtete pankrotistumise vältimiseks ning võlgadest vabanemise menetlemiseks, selgitab kaubandus-tööstuskoda.
Eestis muutuksid direktiivi mõjul eelkõige saneerimisseaduse sätted. Muudatused mõjutavad kõiki ettevõtteid ja isikuid, kes puutuvad kokku saneerimis- ja pankrotimenetlusega.
Direktiiviga tehtavad olulisemad muudatused
Siseriiklikusse õigusesse luuakse nn varajase hoiatuse mehhanism, mis annab ettevõtte juhtidele märku makseraskuste tekkimisest ning võimaldab ettevõttesiseselt õigeaegselt rakendada meetmeid pankroti vältimiseks. Mehhanism on mõeldud toimima eelkõige ettevõtte raamatupidajate ning riiklike maksujärelevalvet teostavate asutuste kaudu, kes kohustuvad ettevõtet teavitama finantskäitumises ilmnevatest ohumärkidest.
Saneerimismenetlus muudetakse lihtsamaks ja odavamaks. Saneerimiskava ei pea kinnitama kohus, seda võib rakendada ka mitteametlikult, seni kuni kõikide huvigruppide õigused on protsessis tagatud. Saneerimisnõustaja määramine ei pea olema kohustuslik, vaid selle võib määrata vastavalt vajadusele. Saneerimismenetluse kulude optimeerimise eesmärgil peaks ettevõtte juhtidel säilima kontroll ettevõtte igapäevase juhtimise ja varade üle.
Võlausaldajad saavad õiguse saneerimiskava kinnitamise vaidlustamiseks. Vaidlustamine ei peata kava rakendamist, kuid vaidlust lahendav organ võib otsustada kava rakendamata jätmise või kinnitada kava ja mõista vaidlustanud võlausaldaja kasuks välja hüvitis võlgnikust ettevõtjalt või võlausaldajatelt, kes hääletasid saneerimiskava kinnitamise poolt.
Võlgades ettevõtetele luuakse võlgadest vabanemise võimalus, mida praegu saab Eestis rakendada vaid füüsiliste isikute maksejõuetuse korral. Liikmesriik peab tagama, et ettevõte vabastatakse võlgadest hiljemalt kolme aasta möödumisel võlgadest vabanemise menetluse alustamisest või võlgade tagasimaksmise kava täitmisega alustamisest. Liikmesriik saab kehtestada erandeid ja määrata pikema aegumistähtaja või välistada võlast vabanemise selliste nõuete puhul, millest vabanemine nii lühikese aja jooksul ei oleks õigustatud (nt kuriteoga tekitatud kahju jms).
Direktiiv on määratud jõustuma 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist, kuid eelnõu avaldamise aeg ei ole veel teada. Pärast jõustumist tuleb direktiiv Eesti siseriiklikku õigusesse üle võtta hiljemalt kahe aasta jooksul. Saneerimisega tegelevate ametiisikute väljaõppenõuded tuleb üle võtta kolme aasta jooksul.
Kaubandus-tööstuskoda ootab ettevõtjate arvamusi direktiivi eelnõuga kavandatavate muudatuste kohta 15. jaanuarini.
