Krüptoraha puhul maksustatakse ainult neid tehinguid, millelt on teenitud tulu ning iga tehingut tuleb hinnata eraldiseisvalt. Näiteks, kui isik ostis ühe Bitcoini hinnaga 18 000 eurot ja müüs hinnaga 10 000 eurot, siis ta ei pea tehingut deklareerima, sest isik ei teeninud sellelt tulu. Kui aga olukord on vastupidine ehk isik ostis ühe Bitcoini hinnaga 10 000 eurot ja müüs selle maha hinnaga 18 000 eurot, siis tuleb teenitud 8000 eurot deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonil ning tasuda sellelt 20-protsendiline tulumaks.
Seega teenitud tulu on krüptoraha soetusmaksumuse ja müügihinna vahe. Kusjuures ostu-müügihind või saadud tulu tuleb ümber arvutada eurodesse, arvestades tulu saamise või kulu tegemise kuupäeval kehtinud krüptovaluuta vahetuskurssi. Kui tehing on tehtud turutingimustel, on võimalik kasutada tehingu toimumise keskkonna vahetuskurssi ning kui tehingukeskkonnas ei kasutata eurot, siis tuleb tulu ümber arvutada.
Vahetades ühe krüptovaluuta teise vastu, tuleb samuti jälgida turuhinda ja teenitud tulu ehk kasumit. Toome näiteks olukorra, kus isik soetas kaks Litecoin'i 260 euro väärtuses, mille ta vahetas mõne kuu möödudes 0,2 Etherum'i vastu. Vahetustehingu tegemise hetkel oli kahe Litecoin'i turuhind tõusnud 500 eurole. Seega sai isik vahetustehingust kasu 240 eurot (ehk 500 - 260 eurot), mis tuleb deklareerida ning sellelt tuleb tasuda tulumaks.
Tasudes krüptorahaga kaupade või teenuste eest, tuleb arvutada välja teenitud tulu ehk saadud kauba või teenuse ja kasutatud krüptoraha ostuhinna vahe. Näiteks olukorras, kus isikul oli üks Bitcoin, mille ta soetas 2017. aasta juunis 2500 euro eest ning kasutas seda 2020. aasta detsembris uue auto ostmiseks, mil Bitcoini turuhind oli 30 000 eurot, sai isik auto soetamistehinguga 27 500 eurot (30 000 – 2500 eurot) tulu. Saadud tulu peab isik deklareerima ja tasuma sellelt tulumaksu. Sama arvestusmeetod kehtib ka muude kaupade ja teenuste (nt toidukaubad, tehnika, iluteenus jne) soetamisel.
Oluline on märkida, et juba eelnevalt maksustatud krüptorahas saadud tulu (näiteks töötasu, dividend, juhatuse liikme tasu) konverteerimine tavavaluutasse või selle kasutamine erinevate kaupade või teenuste ostmiseks enam täiendavat maksukohustust kaasa ei too. Näiteks, kui isiku krüptoraha elektroonsesse rahakotti laekub OÜ-lt X veebruarikuu töötasu 0,05 Bitcoin'i, mis on ettevõtte poolt deklareeritud ning millelt on turuhinna alusel tasutud juba tööjõumaksud. Kui isik kasutas tema rahakotti laekunud töötasu summas 0,05 Bitcoin'i erinevate kaupade ja teenuste soetamiseks, siis puudub tal edasine deklareerimiskohustus.
Kui eraisik tegeleb krüptoraha kaevandamisega, siis tuleb tulu deklareerida ettevõtlustuluna.
Krüptoraha kaevandamine on ettevõtlus ja maksustamisel koheldud võrdselt kauba tootmisega. Maksukohustus tekib krüptoraha võõrandamise ehk müügi või vahetamise hetkel saadud kasust. Püsivalt virtuaalvaluuta kaevandamisega tegelev isik peab end registreerima äriregistris ja tegutsema füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või äriühingu kaudu. Registreeritud FIE saab ettevõtlustulust maha arvata ning deklareerida ka ettevõtlustulu saamiseks tehtud kulud, näiteks seadmed, elektrikulu jm. Eraisik kaevandamistulu saamiseks tehtud kulusid maha arvata ei saa. FIE peab tähele panema, et maksukohustuse edasilükkamiseks kasutatavale erikontole ei ole võimalik krüptoraha kanda. Lisaks on võimalik investeerida krüptorahasse äriühingu alt ning sellisel juhul tuleb arvestada äriühingu maksureeglitega.
Mida teeb MTA?
MTA eesmärk on hoida krüptoraha kasutajate keskkond puhas ning selgitada välja ebaausalt käituvad eraisikud ja ettevõtted. Kuna suurem osa krüptovaluutadega seotud tehingud on piiriülesed, siis on just rahvusvaheline koostöö üheks oluliseks osaks krüptovaluuta riskiinfos.
Tänasel päeval võib amet pidada infovahetust välisriikidega tõhusaks. Riigid teadvustavad, et edukas koostöö aitab jõuda paremini isikuteni, kes on oma tegevuse viinud üle piiri ja kelle maksukäitumine ei ole korras.
Ka MTA praktika krüptovaluuta maksustamise juhtumite menetlemisel suureneb. Praegu menetleb ja nõustab MTA üha enam juhtumeid, mis puudutavad krüptovaluutat. Veelgi enam, lisaks MTA oma praktikale on olemas ka krüptovaluuta kaevandamise osas kohtupraktika, kus äriühing sai maksueelise alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise näol. Samuti on amet tegelenud juhtumiga, kus kontrollajendiks oli välisriigi krüptoraha vahetusplatvormilt saadud andmed ning isiku välisriigi krediidiasutuses asuv arvelduskonto.
Mis juhtub, kui teenitud tulult makse ei maksta?
MTA-l on võimalik maksusummat määrata tagasiulatuvalt kolm aastat ning tahtliku maksusumma tasumata jätmise korral kuni viis aastat. Lisaks tuleb arvestada, et tasumata jäetud maksudele lisandub ka intress.
Tuleb ka arvestada, et valeandmete esitamine maksudeklaratsioonis on väärtegu, mille eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot ning äriühingut kuni 32 000 eurot. Kui aga valeandmeid esitatakse maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja sellega varjatakse maksukohustust 40 000 euro võrra või enam, siis on tegemist maksukuriteoga, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Üle 400 000 euro suuruse maksukohustuse varjamise eest on ettenähtud karistus ühe- kuni seitsmeaastane vangistus.
