4. märtsil 2020 tegi Riigikohus lahendi haldusasjas, kus maksuvõlgnik oli vaidlustanud talle määratud maksusumma. Maksusumma oli määranud Maksu- ja Tolliamet, kes luges ühinguga seotud juriidilistele isikutele tehtud väljamaksed näilikeks tehinguteks ja kohustas äriühingut tasuma neilt väljamaksetelt tööjõumakse. Riigikohus aga vähendas määratud maksusummat lausa 80%. Mida Riigikohus otsustas ja mida see tähendab keskmisele ettevõtjale?

Maksu- ja Tolliamet (MTA) avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enam levinud küsimustele ja värskemad uudised muudatuste kohta.

Seoses kehtestatud eriolukorraga riigis ning vajadusega takistada viiruste levikut sulges Maksu- ja Tolliamet (MTA) tänasest, 13. märtsist teenindusbürood Saaremaal, Viljandis, Võrus ja Tartus. Esmaspäevast, 16. märtsist on kinni ka kõik ülejäänud teenindusbürood üle Eesti. Bürood jäävad suletuks esialgu kaheks nädalaks.

Kõik MTA elektroonilised kanalid ja infotelefonid töötavad jätkuvalt - avatuks jäävad infotelefonid 8800811(eraklient), 8800812 (äriklient), 8800814 (tolliinfo) ning samuti on võimalus kirjutada e-mailile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või äSee e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Inimestel, kes soovivad füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitada paberil, soovitab MTA hetkel sellega oodata. Tulude deklareerimise tähtajaks on 30. aprill.

Maksu- ja tolliamet (MTA) on eilse seisuga tagastanud 310 000 inimesele 109 miljonit eurot enammakstud tulumaksu.  Esmaspäevaks on tuludeklaratsiooni esitanud 593 107 inimest. Esitatud deklaratsioonide põhjal kuulub tagasimaksmisele 162 miljonit eurot ning juurde tuleb maksta 35 500 inimesel 20 miljonit eurot, teatas amet BNS-ile.

Põllumajandusameti (PMA) sõnul on viimastel nädalatel sagenenud juhtumid, kus inimesed üritavad Venemaalt Eestisse tuua taimede seemneid, mis on seadusega keelatud. Maksu- ja Tolliamet (MTA) ning PMA toonitavad, et kõikidel seemnetel peab väljastpoolt Euroopa Liitu toomisel olema fütosanitaarsertifikaat, oma tarbeks ning väikesele kogusele erandit enam ei kehti.

See nõue kehtib ka taimedele, lõikelilledele, puu- ja köögiviljadele, aed- ja metsamarjadele ning reeglit peavad järgima nii ettevõtjad kui ka eraisikud. Põllu- ja köögiviljakultuuride sertifitseeritavate taimeliikide seemnete sissetoomine Venemaalt ei ole lubatud, teatas PMA.

MTA tolliosakonna peaspetsialisti Aleksander Miksjuki sõnul on sooja talve tõttu aasta algusest saadik olnud idapiiril väga palju avastusi, kus inimesed toovad Eestisse kaasa seemneid, mida siia tuua ei tohiks.

Õige pea algab külvihooaeg ja seemnete kaasa toomine tiheneb veelgi, mistõttu tuletame meelde, et Venemaalt Eestisse seemneid toimetada ei tohi," rõhutas Miksjuk.

Alates 14. detsembrist 2019 muutus Eestis ja ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uued reeglid ja nõuded on eesmärgiga takistada ohtlike taimekahjustajate levikut.

Sertifitseeritud seeme on kontrollitud kvaliteedi ja tootmisahelaga. Fütosanitaarsertifikaadi väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus," ütles PMA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp. "Loetellu mittekuuluvatest riikidest ei ole lubatud sertifitseeritavate taimeliikide seemet Eestisse importida. Mittesertifitseeritavate taimeliikide seemneid võib tuua, kui neil on fütosanitaarsertifikaat," lisas Puusepp.