06.10.2021 Kolmapäev

Minister: OECD reformita võib tulumaksutulu minna teistesse riikidesse

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus nentis, et kui Eesti Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kavandatava tulumaksureformiga ei ühine, võiksid siinse tütarühingu kasumit maksustada peakontori riigid. 

Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister
Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Foto: reform.ee

Pentus-Rosimannus tõi kirjas Eesti Kaubandus-Tööstuskojale esile, et jäädes maksureformist välja, ei ole ühinenud riigid kohustatud enda kontsernide Eesti tütarde suhtes rakendama praegu laual olevaid leevendusmeetmeid – maksuajatusperioodi ja künnist teatud kasumi ja müügituluga ettevõtjate välistamiseks miinimummaksu kohaldamisalast.

"See tähendab, et Eesti tütarühingu kasumit, ükskõik kui madal see poleks, võiksid peakontori riigi jooksvalt kokkulepitud miinimummääraga maksustada," tõdes minister. 1. juulil avaldatud reformiettepanekus on maksumääraks seatud vähemalt 15 protsenti.

Reform puudutaks Eesti ettevõtjaid, kes kuuluvad vähemalt 750 miljoni eurose müügituluga kontsernidesse – neid on maksu- ja tolliameti (MTA) andmeil ligikaudu 350 – ja Eesti peakorteriga rahvusvahelisi kontserne, mida on olenevalt aastast kolm-neli. 

Maksu kohaldamisala künniseks on ministeeriumi sõnul viimaste kõneluste järgi seatud kahetasandiline lävend – müügitulu alla 10 miljoni euro ja kasum alla 1 miljoni euro. Praegu vastab MTA ja Äriregistri andmetel nendele tingimustele umbes 50 protsenti Eestis tegutsevatest asjaomastest tütarühingutest. 

Rahandusministri sõnul võib leppega mitte ühinemisel täiendav maksukohustus tabada ka ettevõtjaid, kes Eesti tütarühingutele väljamakseid teevad. "Selline mehhanism on kujundatud selleks, et ühegi kontserni kasum ei jääks vähemalt miinimummääraga maksustamata," selgitas minister.

Kui Eesti ühineks maksureformiga, peaks riik miinimummaksu arvutamise kohustuse seaduses sätestama, kuid kehtiksid ka leevendusmeetmed.

Riigid, kes avaldusega on ühinenud, peavad teineteise suhtes kohaldama kokkulepitud miinimummaksu elemente. See tähendab, et peakontori riik ei tohi mingil juhul maksustada Eesti tütre kasumit enne nelja aasta möödumist selle teenimisest ja kui Eesti tütre kasum jääb alla 1 miljoni euro ja müügitulu alla 10 miljoni euro, siis selle aasta kohta miinimummaksu arvestust peakontori tasemel ei tehta,

kirjeldas Pentus-Rosimannus.

Ministri sõnul on riigi esmane huvi, et üleilmse miinimummaksu reegleid puudutav kokkulepe võimaldaks Eestil jätkata töökohtade loomise ja laiemalt ettevõtluse jaoks olulise ettevõtluse maksusüsteemiga. "Arvestades kõike eelkirjeldatut, olen seni olnud seisukohal, et Eestile pakutav kompromissvariant ei ole piisav meie majanduskeskkonna atraktiivsuse säilitamiseks," leiab ta. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!