07.12.2022 Kolmapäev

OECD: Eestil oleks soolise ebavõrdsuse vähendamisest saada märkimisväärset majanduslikku kasu

OECD värskest analüüsist selgub, et Eesti ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu jääb Eesti iga-aastaselt ilma märkimisväärsest majanduskasvust.

Analüüsi kohaselt on Eesti teinud edusamme soolise võrdõiguslikkuse saavutamise suunas.
Analüüsi kohaselt on Eesti teinud edusamme soolise võrdõiguslikkuse saavutamise suunas. Foto: pixabay

Kõige suurem majanduse kasvupotentsiaal peitub raporti kohaselt naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul ning tasustamata kodu- ja hooletööde tegemise võrdsemas jaotuses.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul annavad analüüsi tulemused kinnitust, kui oluline on soolise võrdõiguslikkusega tegelemine mitte ainult inimeste heaolu, vaid ka Eesti majanduse seisukohast. „Iga panustatud euro ja jõupingutus sooliste lõhede vähendamisel nii tööturul, hariduses, tervises kui ka pereelus, toob Eestile tagasi ja suurendab meie inimeste kaasatuse tunnet. Lisaks sellele, et stereotüüpide vastu võitlemine on oluline inimeste turvatunde seisukohast, on see oluline ka majanduslikult. Mul on hea meel, et seda näitavad ka uuringud,“ lisas Riisalo.

Analüüsi kohaselt on Eesti teinud edusamme soolise võrdõiguslikkuse saavutamise suunas. Sooline tööhõivelõhe on väike, kuid analüüsist selgub, et Eesti naistel on siiski väiksem tõenäosus ametialaselt tippu jõuda ning laste saamisest tingitud karjääripausid aitavad kaasa kahanevale, kuid siiski märkimisväärsele soolisele palgalõhele. Kui Eestis kaoks aastaks 2050 täielikult sooline tööhõivelõhe, tuleneks sellest ka 2,3% täiendav tõuge sisemajanduse kogutoodangule. Lisaks võiks naiste ja meeste erialase erinevalt jagunemise ja soolise tootlikkuslõhe vähendamine 2050. aastaks Eestile tuua potentsiaalse SKP kasvu elaniku kohta ligikaudu 9,63%.

Viimastel aastatel on naiste tööhõive Eestis kiiresti kasvanud. Naiste tööhõive määr (72%) on Eestis tunduvalt kõrgem kui OECD keskmine (61%) ning sooline tööhõivelõhe meeste kasuks oli 2021. aastal väike (kolm protsendipunkti). Ainsa OECD riigina on eakamate töötajate hulgas (55–64). Eesti naiste tööhõive määr kõrgem kui meestel, mis on seotud majanduslike ja terviseteguritega. Samuti töötavad Eesti naised üldjuhul täistööajaga. Sellest hoolimata on sooline palgalõhe jätkuvalt OECD keskmisest märkimisväärselt kõrgem. Raporti autorite sõnul on see mõneti seletatav ka Eesti elanike traditsioonilisemate hoiakutega soorollide suhtes OECD riikide võrdluses. Lisaks jääb Eestis naiste kanda jätkuvalt suurem osa tasustamata tööst nii kodus kui ka väljaspool kodu.

OECD soovitab Eestil kehtestada vanemahüvitisele järkjärguline „isakvoot“, et tuua mehed naistega võrdsemal määral panustama hooletöösse. Lisaks soovitatakse raportis panustada perede toetamisel rohkem teenustele mitte toetusetele. Palgalõhe ja klaaslaega seotud probleemide kontekstis soovitab raport naiste läbirääkimispositsiooni parandamiseks palkade läbipaistvusmeetmete sisseviimist.

Tulevaste põlvkondade jaoks on oluline, et koolis ei kanduks edasi soostereotüübid, mistõttu tuleks enam panustada haridustöötajate koolitamisesse ja soostereotüüpide vabade õppematerjalide tagamisse. Digioskuste õpetamist on Eestis pikka aega peetud riiklikuks prioriteediks ning rakendatud on muljetavaldavaid poliitikameetmeid. Sooline ebavõrdsus selles valdkonnas on siiski märkimisväärne ning õpilaste kokkupuude naissoost eeskujudega selles valdkonnas võiks kaasa aidata sellele, et järjest rohkem tütarlapsi valib karjääri IKT-valdkonnas.

Analüüsi „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“ on koostanud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koostöös sotsiaalministeeriumiga.

Analüüsi inglisekeelne täistekst on leitav siit. Eestikeelne tõlge ilmub esimesel võimalusel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!