23.08.2022 Teisipäev

Ministeerium ootab inflatsiooni toel 880 miljonit enam maksutulu

Rahandusministeeriumi tutvustas täna 2023. aasta riigieelarve koostamise aluseks olevat majandusprognoosi, mille kohaselt laekub tänavu maksutulu 880 miljoni euro võrra enam kui kevadel eeldatud; 70–80 protsenti maksutulude kasvust tuleneb sealjuures inflatsioonist.

2023. aastaks prognoosib ministeerium võrreldes kevadega maksutulu kasvu suuruses ligi 1,2 miljardit eurot.
2023. aastaks prognoosib ministeerium võrreldes kevadega maksutulu kasvu suuruses ligi 1,2 miljardit eurot. Foto: unsplash

Käibemaksu laekub tänavu prognoosi kohaselt 297 miljoni võrra rohkem, sotsiaalmaksu 247 miljonit enam, füüsilise isiku tulumaksu tuleb lisaks 161 miljonit ning juriidilise isiku tulumaksu 94 miljonit eurot.

Alkoholiaktsiisi laekumine kasvab 27 miljonit ning tubakaaktsiis 7 miljonit. Vaid kütuseaktsiisi laekub praeguse prognoosi kohaselt 2 miljoni euro võrra vähem kui kevadel arvatud, selgub rahandusminsiteeriumi suvisest majandusprognoosist.

2023. aastaks prognoosib ministeerium võrreldes kevadega maksutulu kasvu suuruses ligi 1,2 miljardit eurot. Suurima osa lisalaekumisest – 428 miljonit eurot – moodustab käibemaks.

Maksutulude kasvule vaatamata püsib maksukoormus stabiilsena ning on peamiselt tingitud just kõrge inflatsiooni tõttu suurenenud käibemaksutulust ja läbi palgakasvu ootuste kerkinud tööjõumaksutulust. Nii tänavu kui järgneva nelja aasta vältel peaks maksukoormus jääma pisut alla 33 protsendi.

Maksutulu kasutus on osaliselt määratud erinevate seadustega. Kindlaksmääratud kasutusega maksutulu on tänavusest 880-miljonisest lisalaekumisest 389 miljonit, 491 miljonit on sihtotstarbeta maksutulu. Prognoosi kohaselt tuleval aastal laekuvast ligi 1,2 miljardist on sihtotstarbeta maksutulu 621 miljonit ning kindlaksmääratud kasutusega 594 miljonit eurot.

Sealjuures ligi kaks kolmandikku füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks laekub kohalikele omavalitsustele, sotsiaalmaksust ja kogumispensionimaksest finantseeritakse pensioneid ja ravikindlustust ning töötuskindlustusmaksest töötukassat. 47,8 protsenti hasartmängumaksust ja 3,5 protsenti alkoholi- ja tubakaaktsiisist läheb kultuurkapitalile. 80 protsenti tollimaksust kantakse Euroopa Liidu eelarvesse.

Ministeeriumi suvise prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal kokku 1 protsendi võrra. Tuleval aastal peaks majandus kasvama aga 0,5 protsendi võrra.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!