Parempoolsed juhivad tähelepanu, et statistikaameti hinnang ja Eesti Panga kevadprognoos näitavad, et Eesti majanduse olukord on raske. Märtsis 4,4 protsendini tõusnud inflatsioon kerkib aasta lõikes 6 protsendini, kuid majanduskasv jääb 1,5 protsendi juurde.
Valitsuse kulutused ja maksutõusud pärsivad ostujõudu ja majanduskasvu
Sisuliselt seisvas majanduses toimuva ränga hinnatõusu tagajärjeks ei ole Parempoolsete hinnangul mitte areng, vaid inimeste vaesumine. Kristen Michali valitsuse poliitika, mis põhineb maksutõusudel ja avaliku sektori ülekulutamisel, süvendab Parempoolsete arvates probleemi.
„Asjaolu, et valitsus võtab igal aastal ligi miljardi laenu ja suunab selle oma kulutuste kaudu turule, teeb majandust nõrgemaks,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. „See viskab lihtsalt hagu inflatsioonilõkkesse.”
Peale valitsuse kroonilise ülekulutamise tuleb tema sõnul kiire inflatsiooni põhjuseid otsida ka maksutõusudest. Eesti Panga hinnangul annavad kolmandiku inflatsioonist tänavu erinevad maksutõusud. Aasta alguses jõustunud tulumaksu tõus vähendas paljude inimeste reaalset sissetulekut, mis pidurdab omakorda tarbimist ja majanduse taastumist.
„Maksukoormuse kasv ei ole paratamatus – see on poliitiline valik. Õige valik oleks täpselt vastupidine,” rõhutas Kaarelson.
Parempoolsed leiavad, et valitsus peab loobuma kavandatud maksutõusudest, sealhulgas lähenevast käibemaksu tõusust. Selle asemel tuleks makse hoopis vähendada – viia tulumaks 18 protsendile ja käibemaks 20 protsendile. „See on ainus mõistlik tee, kui tahame taastada inimeste ostujõu ja tuua majanduse päriselt kasvule,” ütles Kaarelson.
