Hind dikteerib ostuotsuse
On selge, et kõige enam mõjutab tarbijakäitumist praegu siiski hind. Mõistagi on paljudel inimestel välja kujunenud meelisbrändid, mida ostetakse ja poeketid, kus enim käiakse, kuid lõppotsus tehakse enamasti siiski selle järgi, kust tal on endale vajalikku toodet võimalik kõige soodsamalt osta. See paneb jaekette ka kindlatele toodetele rohkem soodustusi tegema. Need tooted, mis ei ole otseselt hädavajalikud nagu vein, pitsa, maiustused või krõpsud, hinnatakse rohkem alla ning esmavajalike kaupade puhul nagu sool, piim või hambapesuvahendid sooduseid ei vaja, kuna neid ostab tarbija suure tõenäosusega ka niisama.
„Eks see trend näitab selgelt, et poodides on hinnad üsna kõrgeks läinud ja vähemasti tunnetus on, et asjad on poes kallid. Seega liiguvad inimesed ringi, otsivad soodustusi ja muudavad vajaduse korral ka oma käitumist, et saada parimaid pakkumisi,“ ütles Baltikumi suurima kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko.
„Selles olukorras mängivad olulist rolli erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kaupmeestel soodsamaid hindu tarbijatele tõhusamalt edastada. Ilmselt on paljud näinud poodides elektroonilisi hinnasilte, mis on ühenduses poe kesksüsteemiga,“ sõnas Martšenko.
See muudab soodsama hinna kuvamise tarbijale palju lihtsamaks ning lisaks aitab see vältida võimalikku segadust, kus toode pole enam allahinnatud, aga poe töötajad pole jõudnud veel paberist silti lisada ning see tekitab segadust.
Huvitava tulemusena näitab uuring, et osa klientidest on parima poediili leidmiseks hakanud isegi tänapäevaseid tehisintellekti ehk AI tööriistu rakendama. Uuringu kohaselt kasutab 24 protsenti eestlastest ostuprotsessis tehisintellekti. Täpsemini kasutatakse erinevaid tööriistu poodides olevate hindade võrdlemiseks, et leida enda jaoks kõige soodsam pakkumine. Samuti kasutatakse tehnoloogiat, et see soovitaks inimesele, mida osta.
Lisaks kõigele viitab uuring siiski, et 90 protsenti ostuotsusest sünnib siiski poes kohapeal ja inimene otsustab seal, millise toote ja missuguse hinnaga ta täpselt ostab. See hõlmab endas kõikvõimalikke väljapanekuid, kuponge, toodete asetust riiulil ja erinevaid reklaamsilte ja plakateid, mida poes kohatakse. Kõige selle koosmõjul teeb inimene lõpuliku otsuse, mida ta soetada soovib.
„See on igati loogiline tulemus, inimesed soovivad toodet siiski näha, katsuda, proovida ja vaadata ning seda saab siiski teha ainult poes kohapeal. Erinevate e-tööriistade roll on kindlasti oluline ja ka neil on oma koht ostuprotsessis, aga see tulemus näitab, et füüsiline pood ei ole meil kuhugi kadumas ja pigem vaatavad kaupmehed aina enam selle poole, kuidas rakendada erinevaid modernseid tehnoloogiaid, et poes kohapeal käimise protsess inimeste jaoks võimalikult mugavaks teha,“ lausus Martšenko.
