Langusesse panustasid maksuameti andmeil enim kütuseaktsiis ja käibemaks, mille laekumine langes aastavõrdluses vastavalt 52,8 miljonit eurot ehk 65,8 ning 51,3 miljonit eurot ehk 25,6 protsenti.
Kütuseaktsiisi laekumine on samas olnud eelmise aasta tasemest allpool terve selle aasta alguse. Esimeses kvartalis on aktsiisi laekunud ligi 108 miljonit eurot vähem kui möödunud aasta samal perioodil.
Laekumise languse taga on rahandusministeeriumi andmetel suuresti möödunud aasta varumine. "Kütuseaktsiisi puhul mõjutab käesoleva aasta laekumisi eelmise aasta detsembris soetatud varud ning ühe kütuse varustamisega tegeleva ettevõtte majandustegevuse lõpetamine, kes müüs kõik oma varud ära," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ERR-ile.
Taoline varumine mõjutaks Klaose sõnul tavaolukorras nelja-viie kuu laekumisi. "Tulenevalt aga eriolukorras seatud liikumispiirangutest pikeneb varude realiseerimine, kuna tarbimine langeb ning laekumised on kuni suve keskpaigani mõjutatud varudest," selgitas ta.
Klaos prognoosib, et lisaks varudele ja liikumispiirangutele väheneb selle aasta kütusetarbimine ka tulenevalt üleüldisest majandusolukorrast, mis on viinud peamiste kütuse tarbimist mõjutavate sektorite lisandväärtuse reaalkasvud langusesse.
"Positiivse poole pealt mõjutab tarbimist aktsiisimäära vähendamine diislikütusel 25 protsenti alates 1. maist. Väljatoodud indikaatorite koosmõjul väheneb ootuste kohaselt diislikütuse deklareerimine käesoleval aastal 11,8 protsenti ja bensiini deklareerimine 12 protsenti võrreldes eelmise aastaga," selgitas Klaos ning lisas, et laekumine väheneb võrreldes eelmise aastaga 39 protsenti 392 miljonile eurole.
Käibemaksu laekumise langus oli veel jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes kasvus, langema hakkas alles veebruaris, kuigi siis vaid 7,7 protsenti ehk 13 miljoni euro võrra.
Kokku eeldab rahandusministeerium, et sel aastal langeb käibemaksu laekumine eelmise aastaga võrreldes 224 miljoni euro võrra. Langus tuleneb ootamatust eriolukorrast, kuna paljudes tegevusalades käesoleval ja järgnevatel kuudel ettevõtete käive langeb nii inimestele kui ka äridele kehtestatud piirangute tõttu.
"Samal ajal mõjutab oluliselt käibemaksu tasumist käibemaksuvõla kasv, mis on seotud osaliselt maksude ajatamisega-optimeerimisega kui ka ettevõtete reaalse likviidsusest tuleneva vajadusega," selgitas Klaos. Ta lisas, et seoses viirusepuhanguga väheneb ka majapidamiste tarbimisjulgus võrreldes varasemaga ning kahtlemata on langus kõige sügavam lähikuudel.
Sotsiaalmaksu laekumine langes märtsis aastataguse ajaga võrreldes 5,7 protsenti ehk 15 miljonit eurot. Kokku ootab rahandusministeerium sel aastal üheksaprotsendilist ehk 300 miljoni euro suurust sotsiaalmaksu laekumise langust, suurimat langust odoatakse aprillis.
Tubakaaktsiisi laekumine aga tõusis märtsis möödunud märtsiga võrreldes 0,6 protsenti, kuigi selle aasta esimesel kahel kuul oli laekumine aastases võrdluses madalam. Rahandusministeeriumi sõnul on põhjuseks aasta algusest tõusnud aktsiisimäärade ja mentooliga sigarettide müügi lõppemisega.
Ka tubakatootjad on ministeeriumi sõnul märkinud, et mentooliga sigarette enam ei tellita ning vabasse ringlusesse lubatud kogused on vähenenud. "Kui varem prognoosisime, et tarbijad võiksid ise mõningaid varusid soetada ning vähenemine toimub peale maid, siis aasta alguse statistika näitab, et minnakse üle uuele olukorrale ning mentooliga sigarettide deklareerimise vähenemine on alanud juba aasta algusest," märkis Laos.
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt laekub käesoleval aastal makse koos edasiantavate maksudega 1,3 miljardit eurot vähem kui esialgu riigieelarves planeeritud ja lisaeelarve meetmetega koos suureneb langus 1,5 miljardi euroni, mis tähendab 15,5 protsenti kavandatust vähem. Käesoleva aasta laekumine jääb prognoosi kohaselt 11 protsenti ja ligi üks miljard eurot väiksemaks kui eelmisel aastal.
