Äripäev helistas kümmekonna ettevõtte numbrile. Selgus, et 13 ja enam aastat tagasi likvideerimist alustanud firmade kontaktandmed äriregistris ei vasta suures osas enam tõele. Muu hulgas seisab äriregistris firma, mille omanik on juba kuus aastat surnud.
Seadus lubab tegevuseta ja majandusaasta aruandeid mitte esitanud firma äriregistril sundlõpetada ja kustutada, kuid seda pole tehtud. Ametnike hinnangul võib selle põhjuseks olla asjaolu, et seaduses ei ole määratud likvideerimise tähtaega.
Maksuameti tulude osakonna peajurist Tanel Ermel märkis, et äriühingu likvideerimine on tavapärane protsess ja neile ei ole seatud erikorda. Ta rõhutas, et likvideerimisel kehtivad kõik maksustamise ja võlgade sissenõudmise reeglid. Kui ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama seaduse järgi pankrotiavalduse.
Riigikogu võttis käesoleval aastal ka vastu seaduse, mille eesmärk on pakkuda osaühingu ja aktsiaseltsi vabatahtliku lõpetamise jaoks senisele likvideerimismenetlusele netlusele alternatiivi. Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat Priit Raudsepp on seadust analüüsides öelnud, et eesmärk on vähendada tavapärast üle poole aasta venivat menetlust vaid paarile kuule.
