Lisaks hakkab teenistus kujundama maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat.
Maksejõuetuse teenistus võib võlgniku tegevuse kontrollimiseks läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise. Eriauditit saab teenistuselt taotleda ka pankrotihaldur, kuid pankrotimenetluse avaliku uurimise otsustab teenistus võlgnikupõhiselt.
Kui järelevalve käigus ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile. Lisaks võib teenistus taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist.
Maksejõuetuse teenistus hakkab koosnema vähemalt kolmest ametnikust, kes võivad eriauditi läbiviimisse kaasata ka sõltumatuid eksperte või tellida sõltumatuid ekspertiise.
Maksejõuetuse teenistuse peamine eesmärk on võidelda maksejõuetuse pahatahtliku põhjustamise vastu ning vähendada olukordi, kus isikud vabanevad raugemise kaudu vastutusest.
