Õigus

Justiitsminister Maris Lauri tutvustas riigikogule kolmapäeval esimesel lugemisel füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Liidu saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv.

Selleks, et maandada ettevõtlusriske ja tagada stabiilsemat ärikeskkonda, käis Maailmapank 2020. aastal välja idee luua riikides süsteem, mis hoiataks ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest; statistikaamet on välja töötamas selle süsteemi prototüüpi.

1. jaanuarist alustas konkurentsiameti juures tegevust maksejõuetuse teenistus, mille peamine eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste põhjuseid ja suurendada oma tegevuse kaudu võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid.

Riigikogu muudab pankrotiseadust, et pankrotimenetlused muutuks kiiremaks ja võlausaldajad saaks tagasi rohkem raha ning seaduse jõustudes luuakse konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus, mis hakkab uurima suuremaid avalikku huvi pakkuvaid pankrotijuhtumeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigikogu menetluses on pankrotiseaduse muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on muuta pankrotimenetlust kiiremaks ja efektiivsemaks ning selgitada välja seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste põhjused, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Eelnõus on võetud arvesse mitmeid kaubanduskoja ettepanekuid, kuid samas näeb koda eelnõus endiselt ka mitmeid probleeme.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!