Konkurentsiameti kinnitusel muutus veehind keskmiselt 8 protsenti, tõustes eraklientide jaoks ja langedes äriklientide jaoks. Hinnamuudatuse põhjuseks on Tallinna Vee selgitusel seadusest tulenev kohustus ühtlustada era- ja äritarbija veehind ning investeerimisvajadus veetaristu toimepidevuse tõstmiseks. Keskmise leibkonna jaoks tõusevad kulutused veeteenustele ligikaudu 2 euro võrra kuus.
Veehinna ühtlustamine tuleneb seadusest ja investeeringuvajadusest
Veehinna ühtlustamise kohustus tuleneb 2023. aastal jõustunud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusest, mis ütleb, et erinevate kliendirühmade hinnapõhimõtted tuleb ühtlustada hiljemalt 2026. aasta juuliks. Tallinna Vesi esitas veehinna komponentide muutmise taotluse mullu detsembris.
Lisaks seadusest tulenevale veehinna ühtlustamise nõudele tingib hinnamuudatuse investeeringute vajadus. 2 protsenti hinnamuudatusest tuleneb tegevuskulude kasvust.
Reoveeteenuse hinda ei ühtlustata. Seaduses ette nähtud üleminekuperioodi jooksul analüüsib Tallinna Vesi koostöös Tallinna linnaga reoveeteenuse hinna määramise metoodikat, eesmärgiga hinnapõhimõtteid ajakohastada ja minna 2026. aastal üle reostuskoormuse-põhisele hinnastamismeetodile. Reoveeteenuse hind hakkab sõltuma kliendi poolt ära juhitava reovee saastetasemest ning hinna määramisel lähtutakse põhimõttest, et saastaja maksab kõrgemat hinda.
Maardu teeninduspiirkonnas kehtiv hinnatase on tulenevalt tegevusmudelist erinev Tallinna Vee ülejäänud teeninduspiirkonnast. Maardus muutub veeteenuse hind ligikaudu 4 protsenti. Maardus asuv taristu kuulub Maardu vee-ettevõttele ja Tallinna Vesi käitab piirkonna taristut, makstes renti vastavalt Maardu vee-ettevõttega sõlmitud rendilepingule.
