22.11.2016 Teisipäev

Kas käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmine on ettevõtetele kasulik?

2018. aastal jõustub käibemaksuseaduse muudatus, mille järgi tõstetakse käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära seniselt 16 000 eurolt 40 000 eurole.

Samas säilib ettevõtjatel õigus end vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerida ka siis, kui nende aastane käive jääb alla 40 000 euro.

Kohtupraktika aga näitab, et neil vabatahtlikel on käibemaksukohustuslase numbrit mõnikord väga raske saada. Kui tahad registrisse pääseda, siis tuleb tõendada, et sa pole pettur ning tegeled tõesti ettevõtlusega.

Pärast käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmist võib selliste „vabatahtlike“ ring laieneda, aga tähelepanu maksuhalduri poolt vaevalt väheneb.

Loomulikult on piirmäära tõstmine mõnedele ettevõtjatele kasulik. Praegu on raske prognoosida, keda on rohkem – kas võitjaid või kaotajaid.

Raamatupidamisuudised küsis asjatundjatelt, kas käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmine on ettevõtete jaoks pigem positiivne või negatiivne muutus.

 

Epp Lumiste, vandeadvokaat, LEADELL Pilv Advokaadibüroo:

Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära tõstmist on seadusandja põhjendanud eelkõige mikroettevõtete halduskoormuse vähendamisega, kuid kas muudatus tegelikkuses ka soovitud tulemuse kaasa toob?

Juhul kui mikroettevõtja kasutab oma majandus- või kutsetegevuses teiselt maksukohustuslaselt saadud teenuseid ja/või kaupu, siis on käibemaksukohustuslaseks registreerimine ettevõtjale kasulikum, sest ta saab sisendkäibemaksu tagasi küsida.

Ettevõtja, kes osutab teenust mõnele Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjale, soovib tõenäoliselt samuti siiski käibemaksukohustuslane olla. Seega on tõenäoline, et eeltoodud juhtudel alates seadusemuudatuse jõustumisest kasvab vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerijate arv.

Piirmäära tõstmise muudatus ei mõjutanud vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerimise korda. Kehtiva seaduse kohaselt võib maksuhaldur vabatahtliku registreerimise korral küsida täiendavaid andmeid ja ettevõtja peab suutma tõendada ettevõtlusega tegelemist. Ettevõtluse tõendamine (ja selle selgitamine maksuhaldurile) osutub ajamahukamaks kui käibedeklaratsiooni (KMD) esitamine.

Seadusandja on seletuskirja lisas 1 öelnud, et 51% KMD-dest on esitatud väiksema ajakuluga kui 15 minutit. Seega võib käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmine 40 000 euroni tõenäoliselt hoopiski suurendada ettevõtja halduskoormust.

 

Aule Kindsigo, maksukonsultant, Kindsigo Konsultatsioonid:

Küsimusele, kas käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmine on ettevõtetele positiivse või negatiivse mõjuga, ei saagi üheselt vastata. Üldiselt arvan, et muudatus on positiivne. Samas suurusjärgus on piirmäär ka Lätis ning Leedus.

Ettevõtja saab ise otsustada ja arvutada, kas käibemaksu numbri omamine olukorras, kus aastakäive on alla 40 000 eurot, on talle rahaliselt kasulik või mitte. Kasulik on see kindlasti neile, kellel vähe käibemaksuga kulutusi ja enamuses moodustub käive tema enda tööst. Samuti on oluline, kas toodete-teenuste tarbijad on käibemaksukohustuslased või mitte. Eraisikutele teenust-kaupa müüv ettevõtja peaks sellest seadusemuudatusest kindlasti võitma.

Ettevõtjad, kelle käive jääb alla piirmäära, aga majanduslikult on kasulik käibemaksunumbrit omada, saavad ka tulevikus rahulikult kohustuslased olla, keegi neilt vägisi numbrit ära võtma ei hakka.

Ainukeseks reaalseks negatiivseks tagajärjeks selle muudatuse juures võib olla see, et ilmselt hakkab alustaval ettevõtjal olema senisest veel raskem käibemaksunumbrit saada, kui nõutud käive täitunud ei ole. Praegu juba numbrit omav ettevõtja saab aga valida, kuidas edaspidi käituda.

 

Marko Udras, poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja, kaubandus-tööstuskoda:

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmine aitab vähendada väikeste ettevõtete halduskoormust. Nimelt ei pea edaspidi ettevõtted, kelle käive jääb alla 40 000 euro, pidama arvestust käibemaksu üle ega esitama maksuametile käibemaksu deklaratsioone. Lisaks aruandluskohustuse vähenemisele on muudatus ka majanduslikult kasulik, sest võimaldab väikeettevõtetel riigile vähem käibemaksu maksta.

Eelkõige on piirmäära tõstmine kasulik nendele ettevõtetele, kelle käive on alla 40 000 euro, ning kes müüvad kaupu või teenuseid lõpptarbijatele.

Majanduslik kasu on ettevõtete jaoks seda suurem, mida suurem on palgakulu osakaal ettevõtte kuludest. Hinnanguliselt avaldab see muudatus positiivset mõju paarile tuhandele väikeettevõttele.

Samas ei muutu olukord halvemaks ka nende ettevõtete jaoks, kelle käive jääb alla 40 000 euro, kuid kes tahavad endiselt olla käibemaksukohustuslased. Nendel ettevõtetel on võimalus registreerida end käibemaksukohustuslaseks vabatahtlikult.

 

Raul Aron, analüütik-nõunik, tööandjate keskliit:

Uus piirmäär tundub loogilise sammuna, kuna praegune piirmäär kehtib aastast 1995, aga vahepeal on ettevõtete arv kolmekordistunud ja ettevõtete käibed kasvanud kaks korda. Samuti on kiiduväärt eesmärk ettevõtlikkust toetada ja bürokraatiat vähendada.

Samas võib suurem osa 16 001–40 000 euro suuruse aastakäibega ettevõtjaist käibemaksukohustuslasena registreerimisest pigem huvitatud olla.

Rahandusministeeriumi seletuskirjast nähtub, et seadusemuudatusest võidaksid otseselt 16 001–40 000 eurose käibemahu vahemikku jäävast 12 000 ettevõttest vaid 3000.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!