Ollakse vastu uute maksude kehtestamisele või olemasolevate maksude tõstmisele, mida ei ole õigusaktidesse veel sisse kirjutatud.

Ettevõtlusorganisatsioonidele valmistab tõsist muret viimasel paaril aastal märkimisväärselt halvenenud Eesti ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel. Osaliselt tuleneb see globaalsest nõudluse vähenemisest, kuid osaliselt ka valitsuse otsustest. Samal ajal ei nähta valitsuselt samme konkurentsivõime parandamiseks.

Eesti tööstusettevõtted tootsid augustis 12% vähem toodangut kui aasta tagasi ning töötuse määr on tõusnud selle aasta esimesest kvartalist.

Eksport ehk siinsete ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime on aga ainus, mis toob riiki raha sisse. See võimaldab luua töökohti, maksta palku ja makse. Seetõttu tuleks praegu vältida ettevõtete konkurentsivõimet halvendavaid otsuseid ja loobuda uute maksude kehtestamisest ning olemasolevate maksude tõstmisest.  

„Kindlasti tuleb säilitada tänane ettevõtete tulumaksusüsteem, kus tulumaksu tuleb tasuda dividendide maksmisel, mitte kasumi tekkimisel. See süsteem on Eesti ettevõtluskeskkonna üks väheseid allesjäänud konkurentsieeliseid ja selle muutmine või kaotamine vähendaks huvi siia investeerida ning töökohti luua,“ toob välja  Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor  Mait Palts, ning sõnab, et Eestis konkurentsivõime tõstmiseks peab tegelema majanduse avatuse, innovatsioonivõimekuse, tööjõu ning kvalifikatsioonide jm ressursside kättesaadavusega. Eesti ettevõtluskeskkond, eriti maksukeskkond, on siiani olnud maailma parimate hulgas. 

“Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise kõrval peab riigi prioriteet olema ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamine või vähemalt selle säilitamine,” rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. Tööandjad mõistavad ja tunnustavad riigi rahanduse korrastamist, kuid see eesmärk ei tohi olla ülimuslik ega tähendada üksnes maksude tõstmist või uute maksude kehtestamist, mille tulemusel liigub jahtunud majandusest veelgi rohkem raha välja.

Eelarvetasakaalu poole võib liikuda ka aeglasemas, ühiskonnale jõukohasemas tempos. Samuti on riigil selle saavutamiseks kasutamata rida muid võimalusi. Selleks tuleb näiteks tagada ettevõtlus- ja maksukeskkonna ettenähtavus, teha investeeringuid taristusse, aidata kaasa teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, vähendada bürokraatiat, võtta kiiremini kasutusele Euroopa Liidu toetused, teha konkurentsivõimet suurendavaid maksupoliitilisi otsuseid, viia haridus vastavusse tööturu vajadustega, lihtsustada välistööjõu kaasamist ning pakkuda ettevõtetele suuremat tuge uute turgude leidmisel. 

Pöördumisega on liitunud järgmised ettevõtlusorganisatsioonid: 

Eesti E-kaubanduse Liit 
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit 
Eesti Puitmajaliit 
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit 
Eesti Masinatööstuse Liit 
Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit 
Eesti Keemiatööstuse Liit 
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 
Eesti Transpordikütuste Ühing 
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 
Eesti Toiduainetööstuse Liit 
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon 
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 
Eesti Ehitusettevõtjate Liit 
Eesti Plastitööstuse Liit 
Eesti Elektroonikatööstuse Liit 
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit 
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit 
Eesti Turvaettevõtete Liit 
Eesti Mööblitootjate Liit 
Eesti Erametsaliit 
Eestimaa Talupidajate Keskliit 
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit 
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit 
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit 
Eesti Kaupmeeste Liit 
Autoettevõtete Liit 
Eesti Vee-ettevõtete Liit 
Eesti Taristuehituse Liit 
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 
Eesti Turbaliit 
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit