11.10.2021 Esmaspäev

Ettepanek: hinnašokiperioodil tuleks energia käibemaksu langetada

Riigikogu riigieelarvekontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg, riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ja omanike keskliidu esimees Priidu Pärna tegid ettepaneku langetada gaasi, elektri ja toasooja käibemaksu hinnašokiperioodiks 20 protsendilt 9 protsendile.

Energia käibemaksu tuleks langetada, leiavad pöördumise autorid.
Energia käibemaksu tuleks langetada, leiavad pöördumise autorid. Foto: pixabay

Meie ettepanek seoses energia hinnahüppega on langetada gaasi, elektri ja toasooja käibemaksu hinnašoki perioodiks 20 protsendilt 9 protsendile,

seisab pöördumises.

"Nimetatud energialiikide kasutajad maksid 2019. aastal circa 260 miljonit käibemaksu. Arvestuste kohaselt peaks prognoositavatest hinnatõusudest tulenevalt riik saama järgmisel aastal käibemaksu ca 412 miljonit eurot ehk circa 150 miljonit tarbijatelt täiendavalt rohkem seoses hinnatõusuga."

"Samas suurenevad riigitulud prognooside kohaselt 2,5 korda tulenevalt heitkaubanduse CO2 kõrgest kvoodihinnast ja kvoodi ostumahu suurenemisest elektritootmisel. On ebaõiglane tarbijaid ja meie ettevõtlust kahekordselt karistada: kõigepealt hinnatõusude ja seejärel suurema maksukoormaga suhtena sisemajanduse kogutulusse. Rohepöörde poliitilistest otsustest ning turumoonutustest tulenev energia hinnahüpe on meie ettevõtlusele ja tarbijatele kõige tõsisem probleem lähitulevikus.

Energia hinnašoki tulemusel on septembrikuine, veel enne kütteperioodi kerkinud 6,6-protsendine inflatsioon Eestis Euroopa suurim. Lähikuud kiirendavad seda ilmselgelt veelgi."

Ettepaneku autorid leiavad, et hinnahüpe on olnud läbiv kõigi energiakandjate lõikes: elektri puhul tõusis elektribörsi keskmine hind jaanuari algusest kuni 10. oktoobrini eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,3 korda. Kui eelmisel aastal maksis megavatt 31,24 eurot, siis tänavu juba 69,61.

"Gaasi hinnahüpe hakkab automaatselt liikuma maagaasil toimiva kaugkütte süsteemis olevate tarbijateni, kelle kulud kasvavad võrreldavalt. Eriti valus hinnatõus on lokaalsel gaasiküttel olevate eramuomanike kanda, kelle arved prognoositavalt kolmekordistuvad," leiavad autorid.

"Selles olukorras on paradoksaalne, et järsku hinnahüpet võimendab maksupoliitika: nimelt võtab riik käibemaksu 20 protsenti nii gaasi, toasooja kui elektrienergia eest ning saab täiendavat tulu heitkaubandusese süsteemist. Meie ettepanek on inflatsiooni ohjeldamiseks ning ettevõtluse ja tarbijate koormuse leevendamiseks alandada ajutiselt kõrgete energiahindade leevendamiseks gaasi, toasooja ja elektri käibemaks 20 protsendilt 9-le protsendile. Need on tarbijatele sundkulud, millel pole alternatiivi.

Tarbimismahud on Eestis orienteeruvat 5 teravatt-tundi gaasi, 8 teravatt-tundi elektrienergia ja 5,3 teravatt-tundi kaugkütte müügi koguse eest. Varasemate hindade alusel on kogu kogutud käibemaks nende energialiikide eest ligikaudu 260 miljonit eurot. Kui aga sisendhinnad kahekordistuvad, siis kasvab käibemaks samuti sisendhindade suuruses. Käibemaksulaekumisi riigieelarvesse on prognoositud hinnašokieelsete eelduste pealt. Seega on vähemasti kahekordse hinnatõusu olukorras ettepaneku realiseerimine suures osas kuluneutraalne, jättes tarbijatele raha minimaalselt 220 miljonit eurot.

Prognoositav täiendav kulu madalama käibemaksu määra pealt on circa 75 miljonit eurot, mida tasandab kiirest inflatsioonist tulenev üldine käibemaksu laekumine. Samuti on katteallikana heitkaubandusest riigieelarvesse laekuv lisatulu, mis prognooside kohaselt on circa 120 milj eurot Valitsus on oma lahendusena pakkunud elektri -ja gaasiaktsiisi tõusu edasilükkamist, mille mõju elektri lõpptarbija hinnale on vaid 1 protsendi piires ja gaasitarbijale circa 7 protsenti, kuid nende mõju on marginaalne ja ei paku tarbijale hinnaleevendust.

Samuti on valitsus soovitanud küsida vaestel inimestel toimetulekutoetust. Meie lähenemine on teistsugune: energia hinnašokk pole vaid vaeste, vaid kogu Eesti probleem. Seega peab lahendusi probleemile otsima kõigi tarbijate jaoks. Ausam on jätta hinnatõusust tekkiv täiendav käibemaksuraha hinnašoki eest tarbijate taskusse alles. Lisaks aeglustab meie ettepanek reaalselt vähemalt protsendi võrra inflatsiooni. Sügis- ja talvekuudel on tarbijad raskuste suurte energiaarvetega, meie leevendusettepanek on riigi otsusel teha need arved prognoositust 11 protsendi võrra väiksemaks kõigile tarbijatele, kes kasutavad elektrit, gaasi või kaugkütet."

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!