12.05.2020 Teisipäev

Esimese kvartali maksulaekumised vähenesid aastaga 7,6 protsenti

Tänavu esimese kvartali maksutulu jäi mullusele alla 7,6 protsendiga, seejuures märtsis vähenesid maksulaekumised 19,9 protsenti 429,3 miljoni euro tasemele.  2020. aasta kolme esimese kuuga on lisaeelarvega aastaks kokku kavandatud maksutulust täidetud 22,8 protsenti, teatas rahandusministeerium. Märtsi laekumistes kajastuvad mitmed märgid, mis tingitud koroonaviiruse põhjustatud eriolukorrast. 

Lisaeelarve kohaselt on oodata valitsussektori puudujäägi süvenemist aasta lõpuks 10,1 protsendini SKP-st.
Lisaeelarve kohaselt on oodata valitsussektori puudujäägi süvenemist aasta lõpuks 10,1 protsendini SKP-st. Foto: Pixabay

Tööandjad deklareerisid märtsis 6,7 protsenti rohkem töötasu kui aasta varem. "See tähendab, et varasemate kuude väga kiire palgakasv on märkimisväärselt aeglustunud," märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos pressiteates. Töötajate arv kahanes märtsis 0,3 protsenti, samas kui varasematel kuudel see oli kasvanud. 

Suurematest tegevusaladest kahanes märtsi palgafond veonduses ja laonduses, vähenedes 4,5 protsenti võrreldes eelmise kuu 3,8-protsendilise kasvuga. Ka ehituse tegevusala ettevõtete palgafondi kasv pidurdus järsult, kasvades 0,9 protsenti võrreldes eelmise kuu 6,5-protsendilise kasvuga. 

Sotsiaalmaksu tasumine märtsis vähenes võrreldes eelmise aastaga 4 protsenti, samas ettevõtete sotsiaalmaksuvõla kasvas 29,1 miljoni euro võrra. Füüsilise isiku tulumaksu märtsi laekumist mõjutas palgafondi kasvu aeglustumine veebruaris. Märtsis tagastati tulumaksu 120 miljoni eurot, mis oli samas mahus kui mullu. 

Kohalikele omavalitsustele (KOV) eraldatav füüsilise isiku tulumaksu osa kasvas sel aastal 11,96 protsendile inimese maksustatavast tulust varasemalt 11,93 protsendilt. KOV-dele laekus füüsilise isiku tulumaksu arvel märtsis 13,5 protsenti rohkem raha kui mullu samal ajal aastataguse madala baasi tõttu. 

Juriidilise isiku tulumaksu märtsi laekumine ulatus 27,3 miljoni euroni, vähenedes möödunud aasta sama ajaga 8,2 protsenti ehk 2,4 miljoni euro võrra. Vähenemise üks põhjus oli LAose hinnangul krediidiasutuste avansilise tulumaksu vähenemine 1,9 miljoni euro võrra. 

Erasektori jaotatud kasumilt tasuti tulumaksu 500 000 eurot vähem. Seda mõjutab ka regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär – alates 2018. aasta algusest on tulumaksumäär 14 protsenti tavalise 20 protsendi asemel jaotatavale kasumile summas, mis on võrdne või väiksem kui ettevõtte kolme viimase aasta jaotatud kasumi keskmine. 

Käibemaksu tasuti märtsis 20,4 protsenti vähem kui mullu sama ajaga. See on Laose sõnul tingitud maksuvõlgnevuste kasvust ning ettevõtete käivete langusest. Eriolukorra tõttu suurenes käibemaksu maksuvõlg eelmise kuuga võrreldes kokku 31 miljonit eurot. Samuti tõi eriolukord kaasa ettevõtete käivete olulise languse, mistõttu käibemaksu tasuti vähem.

 Käibemaksu tasumise kohustus märtsi eest kasvas maksudeklaratsioonide järgi kõige rohkem avalikus halduses ning programmeerimises. Avaliku halduse tegevusalal deklareeritud käibemaksu tasumise kohustus oli ligi neli ja pool korda suurem kui mullu märtsis seoses ühe suure metsandust ja maakasutuse haldus puudutava tehinguga. 

Programmeerimise tegevusalal deklareeritud mullusest 65 protsenti suurem käibemaksu tasumise kohustus tulenes ühtlasest müügi kasvust. Seevastu maksuvõlg kasvas tegevusaladest enim 18 miljoni euro võrra jae- ja hulgikaubanduses ning kinnisvaras 3,6 miljoni euro võrra.

Aktsiiside esimese kvartali tasumine on vähenenud võrreldes mullu sama ajaga 40,7 protsenti. Lisaeelarvest on täidetud 19,8 protsenti, mis on eelmise aastaga võrreldes 6,5 protsendipunkti väiksem tulemus.

Suurem osa vähenemisest tuleb Laose sõnul seejuures kütuseaktsiisilt, kus deklareerimine püsib tagasihoidlik, kuna kütusemüüjad realiseerivad mullu detsembris soetatud varusid. 

Alkoholiaktsiisi tasuti esimeses kvartalis 10,6 protsenti vähem kui mullu samal ajal, mille tingisid eelkõige madalamad aktsiisimäärad. Samas kõigi alkoholiliikide deklareeritud kogused on kasvanud, kõige rohkem aga kange alkoholi kogused, mida deklareeriti esimeses kvartalis 42,4 protsenti mullusest rohkem. 

Õlut lubati kvartaliga tarbimisse 9,6 protsenti rohkem ja veini 8,1 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Laos osutab, et kui tänavu esimeste kuude deklareerimisi omavahel võrrelda, tõuseb selgelt esile märts, mil kogused suurenesid varasemate kuudega võrreldes rohkem. Märtsis varusid kaupmehed toidukaupu ja sealhulgas alkoholi seoses eriolukorra kehtestamisega. 

Kange alkoholi ostmist mõjutas Laose hinnangul üldine desinfitseerimisvahendite puudus, mis suurendas oluliselt 60–80-protsendilise alkoholisisaldusega viina ostmist. Koroonakriisist tingitud majanduse jahenemine peegeldub ka alkoholiaktsiisi tasumise kohustuses, kus võlgnevus on kahe viimase kuuga kasvanud 4 miljoni euro suuruseks. 

Tubakaaktsiisi laekumine kokku vähenes aasta esimestel kuudel kokku 3,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, seda hoolimata aktsiismäärade 5-protsendilisest tõstmisest aasta alguses. Siiski märtsi tubakaaktsiisi laekumine oli 2 protsenti suurem eelmise aasta sama kuu laekumisest.

Aktsiisilaekumise vähenemine tuleb eelkõige vabasse ringlusesse lubatud sigarettide koguste langusest – kolme kuuga on kogused vähenenud 9,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Põhjus, miks sigarettide deklareeritavad kogused langevad, tuleneb 20. maist kehtima hakkavast mentooliga sigarettide müügikeelust. 

Kaupmehed on Laose sõnul müügipiirangu ettevalmistusega alustanud juba aasta algusest ning vähendanud oluliselt nende toodete tellimist, maandades sellega riski, et kallis toode jääb müümata. Seetõttu on oodata keelatavate toodete kadumist lettidelt varem, kui direktiiv ette näeb. 

Aktsiisidest on enim sel aastal kahanenud kütuseaktsiisi tasumine – esimese kvartali laekumine vähenes mullusega võrreldes 107 miljoni euro võrra ehk 63 protsenti. Kütuseaktsiisi deklareerimist aasta esimestel kuudel mõjutasid tugevalt eelmise aasta lõpus soetatud varud, millelt tasusid kütusemüüjad aktsiisi enne aastavahetust, kuid tarbimisse jõuavad need kogused sel aastal. 

Alates märtsist mõjutavad deklareerimist lisaks eriolukorra tõttu kehtestatud riigisisesed ja -välised liikumispiirangud. Vähenenud on nii riigisisene liiklussagedus kui ka piiriületused. Näiteks vähenes Eesti lõunapiiri ületuste arv märtsis 47,4 protsenti võrreldes mullu sama ajaga.

 Üleüldine majanduse jahenemine ja tarbimisaktiivsuse vähenemine lükkab müüjate möödunud aasta lõpul soetatud kütusevarude müüki tarbijatele veelgi edasi ning varusid võib jätkuda kuni suveni.

Varude suur maht mõjutab Laose sõnul ka kütusemüüjate hinnapoliitikat, mis ei võimalda tanklates hindu langetada, kuna eelmise aasta lõpus oli maailmaturu naftabarreli hind 25 protsenti kõrgem kui tänavu esimese kvartali keskmine. 

Kütuste deklareerimine oli väiksema nõudluse tõttu üsna tagasihoidlik ning majanduse olukord ei anna analüütiku hinnangul põhjust positiivseid muutusi ka lähikuudel oodata. Bensiini varudest on märtsi lõpu seisuga 90 protsenti realiseeritud, kuid diislikütuse varud olid suuremad ning nende realiseerimine kestab kauem. 

Bensiini deklareerimise kasvu tõenäoliselt siiski järgnevatel kuudel ei tule, kuna liikumispiirangud on vähendanud rohkem just bensiini tarbimist, prognoosib Laos. "Kütuse reaalaja andmetele tuginedes on märtsis nii jae- kui ka hulgimüük langenud, vastavalt 18,9 ja 23,6 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga," lisas ta. 

Diislikütuse müügimahud on langenud aga väiksemas tempos. Märtsis vähenes jaemüük 5,1 protsenti ja hulgimüük 7,3 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Aprillis on Laose vaates oodata languse süvenemist ning alles suvel võib oodata kütuste tarbimise taastumist, kui hindadesse on jõudnud ka nii aktsiismäära langetus kui ka madalamad maailmaturu naftahinnad.

Taastumine võib seega toimuda kiiremini eelkõige bensiini tarbimises, diislikütuse tarbimine sõltub palju transpordisektorist ja reisijateveost ning taastumine võib seega kauem aega võtta. 

Märtsi lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 1,7 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 438 miljoni euroni. Võrreldes 2019. aasta märtsi lõpu seisuga oli puudujääk 287 miljoni võrra suurem. See tuleneb peamiselt keskvalitsuse puudujäägist, mille peamine põhjus oli ligikaudu 120 miljoni euro võrra vähenenud maksulaekumine. 

Samuti on Laose sõnul kahanenud tulud vara võõrandamisest, keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist. Samas on eelmise aastaga võrreldes kasvanud riigieelarvest antavad toetused, sealhulgas sotsiaaltoetused ja pensionid. 

Riigieelarve majandamiskulud on aga vähenenud ning kriisi mõju on juba näha ka kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide positsioonis, mis on samuti eelmise aastaga võrreldes halvemas seisus. Lisaeelarve kohaselt on oodata valitsussektori puudujäägi süvenemist aasta lõpuks 10,1 protsendini SKP-st.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes