02.09.2021 Neljapäev

Arenguseire: ettevõtteid tulumaksustades tuleb luua teatud erandid

Arenguseire Keskuse hinnangul tuleks ettevõtteid tulumaksustades luua teatud erandid, mis soosiksid innovatsiooni; hetkel kuulub Eesti väheste Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide hulka, kus ettevõtetele teadus- ja arendustegevust soodustavad maksuerandid ei kehti.

Teadus- ja arendustegevuse maksuerandite tegemisel on rahvusvahelises praktikas eelistatud vastavate kulude mahaarvamine tulumaksusummast või -baasist.
Teadus- ja arendustegevuse maksuerandite tegemisel on rahvusvahelises praktikas eelistatud vastavate kulude mahaarvamine tulumaksusummast või -baasist. Foto: unsplash

Maksuerandite tegemine muutub keskuse sõnul eriti aktuaalseks, kui Eesti peaks minema kaasa ettevõtete üleilmse tulumaksustamisega ning taastama klassikalise ettevõtte tulumaksu, teatas Arenguseire Keskus. Erandi abil saaks teadus- ja arendustegevusse reinvesteeritud kasum olla jätkuvalt maksuvaba. 

"Pikaajalise majanduskasvu põhiliseks aluseks on ettevõtete innovatsioonisuutlikkus, mida riigid soosivad nii maksuerandite kui ka otsetoetustega," märkis Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits lisades, et otsetoetused võimaldavad küll abi paremini sihtida, kuid maksusoodustustel on suurem mõju teadus- ja arendustegevuse laiale levikule ettevõtete seas. 

Piiritsa sõnul kasutab seetõttu enamik OECD riikidest nii maksuerandeid kui otsetoetusi, et soodustada oma ettevõtlussektori investeeringuid teadus- ja arendustegevustesse. "Eestis on soodustatud ettevõtete teadus- ja arendustegevust läbi riigipoolsete toetuste ja välditud maksuerandite tegemist," ütles Piirits. 

Tema sõnul jääb Eesti riigi toetus erasektori teadus- ja arendustegevusele üle viie korra väiksemaks kui OECD riikides keskmiselt ja investeeringud on ka aastate lõikes väga kõikuvad.

See ei lase ettevõtjatel innovatsiooniinvesteeringuid tehes riigi toe osas väga pikki plaane teha. Teadus- ja arendustegevust soodustavad maksuerandid suunaksid ettevõtteid innovatsiooni julgemini panustama,

lisas ta. 

OECD riigid toetavad erasektori teadus- ja arendustegevusi keskmiselt ligi 0,2 protsendi ulatuses sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis jaguneb toetuste ja maksusoodustuste vahel enam-vähem pooleks. Eestis ulatus toetus 2018. aastal vaid 0,03 protsendini SKP-st ehk 8 miljoni euroni. "OECD keskmisele vastav tase oleks 50 miljonit eurot," tõdes Piirits. 

Teadus- ja arendustegevuse maksuerandite tegemisel on rahvusvahelises praktikas eelistatud vastavate kulude mahaarvamine tulumaksusummast või -baasist. Vähem levinud on soodustused tööjõukulude maksustamisel, sest see eeldab keerukat töötajate kvalifikatsiooni hindamist ning võib viia teadustöötajate palgatõusuni ilma teadus- ja arendustegevuse mahtu majanduses suurendamata.

Piiritsa hinnangul suureneb küsimus maksuerandite kasutamise kohta eriti juhul, kui Eesti ei suuda kaitsta oma senist ettevõtete maksustamispoliitikat ja peab kaasa minema seitsme juhtiva tööstusriigi (G7) juunis avaldatud plaaniga kehtestada üleilmselt ettevõtetele minimaalselt 15-protsendiline tulumaks.

"Praegu maksustatakse Eestis ettevõtlustulu üksnes väljamakstud dividendide pealt, mis soosib investeerimist. Kui hakatakse maksustama majandusaasta kasumit, siis vähendab see muu hulgas motivatsiooni investeerimiseks teadus- ja arendustegevusse," nentis Piirits.

"Sel juhul võimaldaks maksukrediit jätta teadus- ja arendustegevusse reinvesteeritud kasumi jätkuvalt maksuvabaks, soosides sellega ettevõtete investeeringuid innovatsioonimahukamatesse tegevustesse," lisas ta.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!