Statistikaamet teatas reedel, et tarbijahinnaindeks tõusis juulis võrreldes juuniga 1,1 protsenti ning võrreldes eelmise aasta juuliga 5 protsenti. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 3,3 protsenti ja teenused 8,1 protsenti kallimad.
"Kuigi 5 protsendi suurune hinnatõus oli pretsedenditult suur, oli see põhiosas kontsentreerunud siiski energia ja sellega seotud sektoritesse. Kuid kas ja kui palju seepärast ka muutunud energiapoliitikat ehk rohepööret saab süüdistada, on omaette küsimus. Tasub meenutada, et siis kui vähem kui pool sajandit tagasi aastase inflatsiooni numbrid kasvasid maailmas kahekohaliseks, mingist rohepöördest juttu veel ei olnud," ütles Vitsur BNS-ile.
Samuti tõi Vitsur välja, et maailmaturul alaliselt kõikuvate primaarsete kütuste hindadega saab vaid kohaneda, ent kontrollida neid vähimalgi määral võimalik pole.
See, mis hakkab juhtuma pärast 2021. aastat, jääb Vitsuri hinnangul aga raskesti ennustatavaks, sest ajaloost tõmmatavad paralleelid praegu hästi ei kehti. "Finantskriisile järgnenud aastate jooksul on maailma juhtivad riigid korduvalt näidanud, et neil on majanduse kontrollimiseks hoobasid, mille kasutamise võimalikkust seni arvatagi ei osatud. Kuid kui kauaks selliseid võimalusi veel jätkub, seda ei tea keegi," sõnas presidendi majandusnõunik.
