Välisminister Urmas Paet rõhutas, et ELi assotsiatsioonilepingute eesmärk on kiirendada Gruusia, Moldova ja Ukraina poliitiliste ja majandussuhete süvendamist Euroopa Liiduga.
Euroopa Liidu assotsiatsioonileping annab välisminister Paeti sõnul neile riikidele järk-järgulise juurdepääsu ELi siseturule. „Samuti pakub see raamistiku kaubandussuhete edendamiseks ja majanduslikuks arenguks ning tollitariifide kaotamiseks,″ lisas ta.
„Soovime jõuda poliitilise partnerluseni, mis tugevdab koostööd kõigis Eestile huvi pakkuvates valdkondades nagu: inimõigused, demokraatia, õigusriik, jätkusuutlik areng, konfliktiennetus ja hea valitsemistava,″ sõnas välisminister Paet. „Lisaks tahame jõuda imporditollimaksude kaotamiseni ELi ja nende riikide vahel,″ lisas ta.
Vabakaubanduspiirkonna loomise peamised eesmärgid on kaotada kõrged tollitariifid, kõrvaldada tehnilised kaubandustõkked, liberaliseerida teenuste turg, kaitsta ELi geograafilisi tähiseid, avada riigihangete turud, rakendada tööalaseid ja keskkonnakaitse standardeid ning seada sisse tõhusad ja kiired vaidluste lahendamise menetlused.
Lepingud on ka Ukraina, Gruusia ja Moldovaga reformikava aluseks, et aidata kaasa õigusriigi, demokraatia, inimõiguste ja vaba turumajanduse põhimõtete juurdumisele.
Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise assotsiatsioonilepingu läbirääkimised algasid 2010. aasta mais. Moldovaga alustati assotsiatsioonilepingu läbirääkimisi 2010. jaanuaris. ELi assotsieerimislepingud Gruusia ja Moldovaga parafeeriti möödunud aasta novembris Vilniuses toimunud EL idapartnerluse tippkohtumisel.
Eesti toetab Paeti sõnul Euroopa Liidu ja Ukraina vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepingu allakirjutamist juuni lõpus. „Samuti on oluline lepingu rakendamine,″ ütles Paet, märkides, et ka Ukraina demokraatlikel presidendivalimistel näidati üles orienteeritust Euroopale.
Assotsiatsioonilepingud on kavas allkirjastada 27. juunil Euroopa Ülemkogul.
